2013 kevad Riias

Lugemiseks neile, kes RSRiga Riias kaasas polnud

Jüri Käosaar, RSRi president 2013

Reede hommikul kell 6.30 ärkamine tundus inimsusevastane ja seetõttu summutasin koheselt ka telefoni, kuid siis meenus, et ikka sai asja pärast nii vara ärgatud. Suu võttis naerule teadmine, et teised pidid veel varem ärkama. Kell 7 kohtumine Vanemuise alumises parklas, viimased naljad ja Riia poole teele. Niimoodi algas RSRi visiit üleaedsete pealinna. Vahemärkusena võib ära tuua, et minejaid oli 9, kellest 7 olid Väiksest Ringist, kuid esindatud oli ka Suur Ring.

Järgmisena külastasime Läti Seimi/Saemat, kus tegi meile ringkäiku RSRi vilistlane Veiko Spolitis. Räägiti parlamendi ajaloost ning kuna meiega liikus kaasas ka üks kohalik, saime vaielda näiteks euro teemadel (Läti võtab suure tõenäosusega euro kasutusele 1. jaanuarist 2014). Kuna sellel päeval kogunes Läti noorte parlament avastasime ennast ühel hetkel ruumist, kus olid tulevaste poliitikute liidrid ja parlamendi spiiker ning toimus kiiristung, mida me tummalt pealt kuulasime. Kahjuks ma läti keelt ei mõista, seega ei saa ma ülevaadet sellest anda. Vaadates kogunenud poliitnoori tuleb tõdeda, et Läti poliitika tulevik on meeldivalt naiselik, sest 100 saadikuga Seimis jäid noormehed tugevasse vähemusse. Üldjoontes tuleb tõdeda, et tegu parlamendiga nagu parlament ikka. Huvitav on veel see, et nii presidendile kui ka peaministrile on selles hoones ette nähtud oma tööruum, juhul kui peaksid sinna sattuma, kuid ametis olev president on sellest ruumist loobunud ja see seisab tühjana.Päeva oli planeeritud kolm kohtumist, millest esimene leidis aset Eesti Suursaatkonnas ning meid võõrustasid suursaadik Mati Vaarmann ja saatkonna asejuht Meelis Ojasoo. Ligi poolteist tundi väldanud kohtumise jooksul rääkisime pikemalt Eesti-Läti suhetest Euroopa Liidu ja NATO raames. Lisaks anti meile ülevaate Läti poliitilisest olukorrast ning selgitati integratsiooniprobleemidega kaasnevat. Suursaadik tõi välja, et kui Eesti muretseb oma demograafilise olukorra ja noorte kodumaalt lahkumise tõttu, siis Lätis on mõlemad aspektid veelgi hullemad. Eriti probleemne on noorte lahkumine, sest ilma vene keeleta on väga raske (Riias) tööd saada ning noored siirduvad mujale, eriti Inglismaale ja Iirimaale, sest seal saadakse oma keelteoskusega hakkama. Kodanikepõuda polevat aga siiski karta, sest Läti jagab investeeringute eest kodakondsust ning juba ongi tekkinud mõned hiinlastest Läti kodakondsete asumid. 

Edasi liikusime Läti Kaitseministeeriumisse, kus pidas vil! Spolitis ettekande Läti kaitsejõudude teemal ning pärast seda arutasime mitmesuguseid riigikaitse ja NATOga seotud probleeme. Nagu arvata võib, oli põhiliseks arutlusteemaks Läti vaid kutselistest moodustatav sõjavägi, kaotades sellega ajateenistuse ning omades alla viie tuhande püssialuse. vil! Spolitis kaitses ägedalt seisukohta, et territoriaalkaitse, mida viljelevad Soome ja Eesti, on tänases sõjalises strateegias täielikud igandid, sest sõjas, kus kasutatakse rakette, on tagala nii ehk naa piirilt kaitsmatu. Veel tõi ta välja, et Lätil on pikalt olnud probleeme riigikaitse eest vastutavate isikute kitsarinnalisusega (kui pukis admiral, siis arendatakse merd; kui õhuväelane, siis ainult lennukeid) ja korruptsiooniga, nii ehitati eelmise valitsuse aegu palju spordirajatisi ning osteti katkiseid radareid, millest täna on järgi vaid probleemid. Uurisime, et kas lätlastel pole probleemi oma kaitseväge mehitada, kuid vastuseks kõlas, et hetkel on ühele kohale soovijaid 5, kellest vähemalt 3 on tõsiselt motiveeritud, sest noorkotkaste süsteem töötab juba hästi ning toodab järelkasvu.

Kuna ööbisime Riias, sai uudistatud öist vanalinna ning tagasiteel külastasime kahte keskaegset ordulossi. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et tegu oli hariva ja väga vahva reisiga. 

Reisi fotosid on võimalik vaadata SIIT.