2013 kevad Brüsselis

RSR Brüsselis 15.05-16.05.13

Mart Veliste

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi (RSR) liikmed külastasid hiljuti Brüsselit Kristiina Ojulandi kutsel. Nimelt on Euroopa Parlamendi kõigil 754 saadikul õigus kutsuda iga aasta 110 inimest Brüsselisse külastusreisile Euroopa Liidu toetusel. Sedasi oli võimalus ka RSRi Jüril, Mardil, Maarjanil ja Oliveril tutvuda lähemalt Euroopa Liidu tegemistega.

Kuid alustagem algusest. Reis algas kolmapäeva varahommikul kell 07.05, mis tähendas, et noored olid lennujaamas juba umbes kella 5st. Nagu arvata võite, siis me just väga energilised ja välja puhanud ei olnud. Õnneks sai lennukis tukkuda. Etteruttavalt võib mainida, et väsimusest tulenevalt ei jõudnud keegi meist lendude ajal eelseisvateks eksamiteks hädavajalikku kordamist  teha. Küll aga olime rõõmsad, et meil vaid käsipagas oli – nimelt Brüsselis streikisid samal ajal just pagasiga tegelevad töötajad. Lennujaamas ootas meid Kristiina assistent Karl Koort, kes oli antud külastusreisi organiseerijaks. Lennujaamas ühinesime ka ülejäänud grupiga. Kokku umbes 30 inimest: noored erinevatest ülikoolidest, noored ettevõtjaid ja karjääritegijaid, kultuuritegelastest vanemad daamid (täpsemalt me ei saanudki reisi jooksul teada), Facebooki loosi võitja ning euroskeptik Ivar Raig.

Edasi viidigi meid bussiga Euroopa Parlamenti. Parlamendis juhatati meid kohe ühte ruumi, kus tehti meile lühike üldtutvustav ettekanne parlamendi olemusest. Midagi väga uudset seal meie jaoks ei olnud, kuid paar asja võib ära märkida. Esiteks on järgmisel aastal järgmised Euroopa Parlamendi valimised. Parlamendis on riigid esindatud kahaneva proportsionaalsuse põhimõttel. Selle põhimõtte kohaselt on suurema rahvastikuga liikmesriikidel rohkem parlamendiliikmeid kui väiksema rahvaarvuga riikidel. Kusjuures igal liikmesriigil on vähemalt 6 (sh Eestil) ja mitte rohkem kui 96 parlamendiliiget. Hetkel on Saksamaal 99 liiget, kuid pärast järgmisi valimisi jääb neile Lissaboni lepingu järgi määratud 96 esindajat. Horvaatia saab liitumisel 12 kohta, mistõttu pärast järgmise aasta valimisi peavad teised riigid kohti loovutama. Kokku annavadki 12 riiki igaüks ühe koha ära (lisaks siis need Saksamaa 3 kohta), sealhulgas kaotavad ühe koha ka Läti ja Leedu.

Parlamendi liikmed moodustavad fraktsioone maailmavaate järgi. Kokku on neid 7. Lisaks on paremäärmuslikud soovinud uut fraktsiooni moodustada, kuid nad ei suuda selleks vajaminevaid tingimusi täita. Nimelt on vaja fraktsiooni moodustamiseks vähemalt 25 saadikut, kes esindavat vähemalt 7 erinevat riiki. Parlamendi töö aluseks ongi pidevad fraktsioonide vahelised läbirääkimised. Erinevalt riigitasandist, puudub seal alaline opositsioon. Selleks, et saada enamust hääletustel, moodustavad fraktsioonid vastavalt valdkonnale omavahelisi koalitsioone. Igal parlamendisaadik kuulub ka kahte komisjoni – ühte täisliikmena ja teise aseliikmena. Siiski, sõltumatult sellest, mis komisjonidesse saadik kuulub, on tal kõigi valdkondade seadusaktide esimesel lugemisel võimalik muudatusettepanekuid teha.

Sedasi see sissejuhatus ka lõppes ja sõna anti üle meid külla kutsunud Kristiina Ojulandile.  Ojuland rääkis meile lähemalt enda tegemistest. Ta kuulub Välisasjade komisjoni, keskendudes Euroopa Liidu ja Venemaa suhetele. Kristiina rõhutas, et tema Venemaa suunalised väljaütlemised meedias on Euroopa Parlamendi seisukohtade esitamised. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonis on ta ka selle teemaline kõneisik. Samuti seletas Ojuland meile USA viisakeeldu (Magnitski seadus) Venemaa ametnikele ja sellest, kuidas ta oli üritanud analoogset seadust Euroopa parlamendis ellu viia. Siinkohal laienes teema ka Venemaa hiljutise teadande kohta, et alates 1. juulist asub Venemaa kõigi lennureisijate andmeid koguma, ka nende inimeste, kes lihtsalt üle lendavad.  Olles aseliige Inimõiguste alakomisjonis, nentis Ojulandki, et Euroopa Liidul on palju pragmatismi välispoliitikas. Samuti oli ta arusaamisel, et ELi majanduslikud sanktsioonid ei ole efektiivsed, kuna neist ei pea liikmesriigid alati kinni või suudetakse neist lihtsalt mööda minna. Eelkõige on need poliitilise surve avaldamiseks.

Pärast põgusalt ülevaadet oli külastajatel võimalik ka küsimusi esitada. Siin said päris mitmed huvitavad aspektid läbi võetud ja Ivar Raigi teravamad torked muutsid arutelu veelgi põnevamaks. Seega arutleti nii ELi ja Venemaa vahelise raamlepingu, kahekojalise parlamendi võimalikkuse kui ka Guy Verhofstadti „Euroopa manifesti“ teemadel. Viimase kohapeal oli Ojulandi seisukoht selline, et tegemist on küll intellektuaalselt huvitava teemaga, kuid föderalismi toimimisse tema ei usu. Pigem on tema meelest tegemist asendusteemaga, millega hoidutakse olulistest aruteludest (näiteks töökohtade loomise teemadest). Siiski pidas Kristiina vajalikuks pangaliidu poole liikumist. Ojuland selgitas meile ka seda, et hetkel ei võeta vastu uut finantsperspektiivi, kuni pole eelmised võlad makstud ja selge, kus saadakse lisa sissetulek perspektiivi katmiseks. Üks lõbusamaid vastuseid tuli küsimusele seoses e-riigi teemade populaarsusest Euroopa Parlamendis ja Eesti kui pioneeri rollist sellest. Nimelt selgitas meile Kristiina, et Euroopas ollakse väga skeptilised sellise asja suhtes, kuna kardetakse isikuandmete vargust. Ojulandi sõnul oli eelmise aasta suurimaks läbimurdeks parlamendi hoone igasse ruumi WIFI saamine. Viimase huvitava teadmisena Ojulandiga kohtumisest, võiks tuua selle, kuidas meie saadikud  Eesti huvisid edendavad. Nimelt pidavat meie kuus saadikut Eestile oluliste teemade puhul tihti maha istuma ja siis omavahel ära jaotama lobby ülesanded, et Eesti huvid võimalikult laialt edasikantud saaksid. Selle üle võib küll rõõmu tunda!

Pärast Ojulandiga kohtumist viidi meid parlamendi lähedal asuvasse restorani lõunale. Kui kõhud täis, suunduti edasi Parlamentaariumi. Tegemist on muuseumiga, mis annab ülevaate Euroopa Liidu minevikust, olevikust ja ka tuleviku suundumustest. Tegemist on vägagi interaktiivse ja tehnoloogiaga toetatud muuseumiga. Sisenedes saab igaüks endale nutitelefoni laadse vidina, millega on kaasas ka kõrvaklapp. Sedasi saabki sellega terve muuseumi läbi jalutada, viibutades vidinaga eksponaatide ees, et siis eesti keelne jutustaja saaks sulle kõrva seletada vastava eksponaadiga seonduvat tausta. Mitmes kohas pakutakse muuseumis ka võimalust endal kui EL kodanikul arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Riigiteaduste tudengina pidin tõdema, et kohati antakse infot väga ELi seisukohast tulenevalt. Näiteks Küprose liitumisega seotud laiemat tausta ei kajastatud.

Muuseumi külastuse järgselt viidi meid Euroopa Komisjoni, et kohtuda transpordivolinik Siim Kallasega. Kallas võttis meid vastu ruumis, kus peatselt pidavat hakkama volinike istung. Minul oli suisa au istuda Barosso koha peal. Kallas alustas oma juttu päevakajalistest teemadest. Nimelt olid Brüsselis samal päeval kohal ka Angela Merkel ja François Hollande. See seletas asjaolu, miks meie pea kohal pidevalt helikopterid lendasid. Viimasega oli ka Kallas ka just äsja kohtunud ja seletas meile, et Hollande on ikka hoopis teine mees kui Nicolas Sarkozy - viskab enda üle nalja ja ei ole pidevalt tige. Ta teavitas meid ka praegustest aktuaalsetest aruteludest komisjonis, milleks on vabakaubanduslepingu sõlmimine USAga ja 2014-2020. aasta eelarve. Horvaatia liitumise koha pealt saime teada, et komisjonis saab horvaat tarbijakaitse valdkonna volinikuks. Hetkel on see koos tervishoiuga Malta esindaja hallata. Ivar Raigi küsimusele vastates kommenteeris Kallas hiljutist 18 saadiku visiiti Moskvasse, kus ta ka ise osaline oli. Mingit tulemust kohtumisel ei olnud. Üleüldse on Kallase sõnul suhtlus Venemaaga pärast Putini tagasivalimist halvemaks läinud. Näiteks otsiti just hiljuti Moskvas läbi Põhjamaade Nõukogu, mis näitab selget „näkku sülitamist“ oma partneritele.

Nii nagu Ojulandki, peab Kallas föderatsiooni müstikaks ega mõista, mis sellega peale hakata oleks. Majandus kriis on tema sõnul just näidanud, millist tugevat rolli mängivad liikmesriikide valitsused tänases Euroopa Liidus. Kallas rõhutas ka seda, et tänaseks on olemas konkreetne mehhanism, millega karistada Maastrichti kriteeriume rikkuvaid osapooli. Kui esineb rikkumine, peab liikmesriik tegema plaani kuidas olukorda kontrolli alla saada. Kui seda täideta ei suudeta, siis läheb 0,1% SKPst deposiiti. Kui siis ka ei täideta, tuleb trahv. Kallas näeb seda väga olulise poliitilise vahendina riikide kontrolli all hoidmiseks – ükski poliitik ei taha oma rahvale öelda, et nüüd tuleb maksta hiiglaslikku trahvi. Kallas näeb ka suurt ohtu järjest peadtõstvates äärmuslikes poliitilistes liikumistes. Siinkohal on tal kindel veendumus, et äärmuslased tuleb kõrvale suruda ja nendega ei tohi kompromisse teha. Samuti pole tal midagi selle vastu, kui Suurbritannia otsustab EList lahkuda. Tema meelest on saareriik alati vaid omahuvisid taga ajanud ning endale järelandmisi kaubelnud, mis on muutunud asjaajamise tüütuks ja aeglustanud mitmeid protsesse.

Üldiselt võib nii parlamendi kui komisjoni külastusega rahule jääda. Isiklikult on veidi kahju, et meile hoonete tööruume lähemalt ei tutvustatud. Komisjoni külastuse järel oli meil ligi kaks tundi aega, et hotelli (Hotel Le Dome) minna ja valmistuda õhtusöögiks. Brüsseli kesklinna ühes restoranis pakuti meile kolmekäigulist menüüd ja mõnusat võimalust teiste reisikaaslastega sotsialiseerimiseks. Muidugi oli ka Kristiina Ojuland meiega õhtustamas ja käis kõigi kutsututega vestlemas. Meie lauanurka sattus ta just hetkel, mil teemaks oli naiste ja meeste ebavõrdne kohtlemine. Ojuland jagas siingi enda kogemusest tulenevaid mõtteid.

Võib öelda, et see õhtusöök oligi päeva kõige toredam osa just vestluste tõttu. Pärast õhtusööki viidi meid veel vaatama ühte Brüsseli tähtsamat vaatamisväärsust Manneken Pis ehk Pissivat Poissi. Meie üllatuseks oli tegemist väga väikese kujuga - isegi suveniiridepoodide vidinad tundusid kohati suuremad. Samuti õnnestus meil näha Brüsseli keskväljakul olevat vinget valgusmängu, mis on projekteeritud ümbritsevate UNESCO pärandisse kuuluvate hoonete seintele. Edasi liiguti suurema seltskonnaga Brüsseli ööeluga tutvuma…

Teine päev oli tunduvalt vaiksem ja sündmustevaesem. Pärast hommikusööki anti meile ligi kuus tundi aega, et iseseisvalt linnaga tutvuda. Kahjuks oli aga Brüsselis pidev vihmasadu ja seega esialgu vaatamisväärsuste külastamine väga ei tõmmanud. Niisiis külastasid RSRi liikmed peamist ostutänavat, et vihma käest pääseda ja riideid otsida. See aga tüütas suhteliselt ruttu ära. Kuna meil oli endiselt veel 4 tundi aega, otsustasime Oliveri ettepanekul kõndida kaugel udus paistva kuningalossi juurde. Aga ega vihmasadu siis selleks hetkeks vaibunud polnud. Seega olime juba enne poole maa läbimist läbimärjad ja külmunud. Siiski marssisime edasi. Lõpuks jõudsime kohale ka. Tee läbimine ise võttis kuskil pool tundi aega. Eriti suur oli meie rõõm ja üllatus, kui avastasime, et tegemist ei olegi kuningalossi vaid kirikuga. Oliveri kaitseks peab siiski ütlema, et tegemist oli väga uhke ja suure kirikuga. Veidikeseks saime vihma eest ka kirikusse peitu. Tutvustavaid voldikud andsid teada, et tegemist oli maailma suuruselt viienda kirikuga Koekelbergi Basiilikaga. Seejärel pidime kogu eelneva maa veel tagasi liikuma. Õnneks otsustasime seekord metroo kasuks, mis jättis täitsa korraliku ja puhta mulje. Pärast seda enam suuri sündmusi ei olnud. Ootasime bussi, mis meid hotellist lennujaama viiks ja siis asusime kodu poole teele.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et reisi kõige meeldejäävamaks ja kõige huvitavamaks osaks olid siiski need teised inimesed, kes meiega reisil olid. Ennekõike oli tore vestelda ja maailmaprobleeme lahata teiste ülikoolide tudengitega. Samuti oli inspireeriv kuulda aktiivsete noorte saavutusi eraettevõtluses kui ka näiteks nõuandefirmades ja finantsturgudel.  Lisaks sai RSR tuttavaks TTÜs analoogset organisatsiooni vedavate noortega, kellega mõlgutasime mõtteid edasisest koostööst ja kontakte vahetasime. Meeldiv oli kuulda, et meie organisatsioon on ka väljaspool Tartut tuntud. Eriti toredad olid ühe Tallinna tudengi kiidusõnad RSRi semestrikirja kohta, mida ta meie FB grupis näinud oli. Seega jäi RSRi väike seltskond Brüsseli reisiga igati rahule. Aitäh Kristiina Ojulandile selle küllakutse eest! 

Pildid reisist leiab SIIT.