19.11 Toomas Alatalu

Tiit Liblik: Kokkuvõte Toomas Alatalu loengust loengust

Teisipäeval, 19. novembril oli RSR-il külas Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi lektor ning RSRi vilistlane Toomas Alatalu, kes rääkis teemal „Suur sebimine kolmnurgas Süüria-Iraan-Egiptus. Silmas pidades Palestiinat."

Härra Alatalu sõnas alustuseks kohe, et Maailmas toimuva puhul ei saa rääkida sündmustest ühes riigis, kui ei räägi kogu maailmas toimuvast. See seisukoht jäi läbivaks ka kogu loengu vältel. Lähis-ida teemale keskendudes alustas ta Iraani tuumaprojekti ümber toimuva lahti seletamist.

Iraan:

Peamiseks probleemiks on rahumeelse tuumaprogrammi saavutamine, mille arutlemise üle on mängus veel Venemaa, USA, Prantsusmaa, Hiina e. teise maailmasõja võitjad. Lisaks nendele riikidele on läbirääkimistel osaliseks veel ka Saksamaa. Põhjuseks, miks Saksamaa läbirääkimistele kaasatud on, võib olla sõprus Iraaniga läbi ajaloo (Saksamaa lisandus viimase impeeriumina 19. Saj. lõpus, Berliin-Bagdad raudtee, mis sai alguse Konstantinoopolist. Aarialased väidetavalt pärinesid samuti Iraani aladelt. Enne teist maailmasõda olid head sidemed Hitleril nii Iraani kui ka Iraagiga. Võimul oli saksameelne valitsus, keda tunnustas Nõukogude Liit. Aatomienergeetika kompleksi, mida aastal 1978 Iraanis ehitama hakati, ehitajaks oli Siemens, mis on Saksa firma. Võimuvahetuse käigus jäi kompleksi ehitus aga pooleli ning valmis ehitas selle hoopis Venemaa alles aastal 1997. Alatalu sõnul kehtib sealses regioonis ka reegel: minu liitlane on minu vaenlase vaenlane.

Sakslaste mõju selles piirkonnas on endiselt suur, seetõttu on Saksamaal üsna märkimisväärne roll konflikti lahendamisel. Tuumakõnelustel loodetakse peatselt lepingu allkirjastamist kuigi hiljuti pani lepingule veto Prantsusmaa, kes tegutseb Iisraeli nimel. Asi siiski lahenes, Tuumakõnelustel arutluse all olev leping ei ole kunagi varem nii lähedal olnud.

Türgi:

Türgi teemal rääkides keskendus Alatalu kurdide olukorrale nii Türgis kui ka Lähis-Idas. Türgil on kurdidega leping. Kurde on 30 miljonit, mis on päris märkimisväärne arv. Vastavalt uuele põhiseadusele on neil oma täisautonoomia Iraagis. Kurdide piirkond on hetkeseisuga ainuke stabiilne regioon. Tänu uue naftajuhtme avamisele, mis läbib kurdide autonoomiat ning suundub Türki, oli Erdogan sunnitud kurdidega kompromissi sõlmima. Enne kõike seda kuulutasid Süüria kurdid samuti autonoomia. Miks? Kodusõja alguses olid Süüria kurdid neutraalsed, kuid lääne eksperdid ja kohalikud sunnid suunasid Al-Qaeda rühmituse liikmed kurdide kallale, et nad pöörduksid Bashar Al-Assadi vastu. See käik ebaõnnestus ning vastukaaluks kuulutasid kurdid ennast veel ka autonoomseks.

Ameerika Ühendriikide poliitika Lähis-idas:

Praeguse faasi algus on Lähis-Idas seotud New Yorgi terrorirünnakuga. Al-Qaeda ametlikuks põhjenduseks rünnaku korraldamisel viidati Ameerika Ühendriikide aktiivsele Iisraeli toetamisele. 2003. aastal võttis U.S.A. taaskord ette Iraagis toimuva, algas Iraagi sõda. 2004. Aastal tunnistasid ameeriklased oma vigu Lähis-Ida regioonis ning vastutasuks mõeldi kiirelt välja uuemat sorti Marshalli plaan: Ühendriigid panevad välja raha, et moderniseerida Araabia maailma, kui tervikut. Lisaks raha sissevoole proovitakse Araabiamaadesse sisse viia demokraatia, turumajandus. Laias laastus oli see piirkond väga autokraatlik kuigi esmapilgul võis täheldada demokraatiale omaseid jooni. Kõik demokraatiaga seonduv sealses regioonis oli aga näiline. Araabia oli seejärel valiku ees, kas sundida rohkem peale demokraatiat, et saada toetust Ühendriikidelt või leppida selle seltskonnaga, kes on võimul. Ameerika Ühendriikide toetuse küsimuses sai määravaks Iraagis juhtunu:

Ühendriikide poolt kukutati võimult üks domineeriv usulahk ja asendati teisega. Saddam Hussein (sunni) asendati ðiiidiga Selline teguviis osutus aga põhimõtteliseks veaks. Ameerika mõistmatus regionaalsete usulahkude osal kahjustas nende mainet Lähis-Ida regioonis. Praegusel ajal on samuti nii, et kurdid on võimu võtmas, seetõttu on olukord Lähis-Idas kontrolli alt väljumas. Ühendriikide teiseks veaks võib lugeda riigipiiride ümber korrigeerimist, mitte arvestades kohalike meeleoludega. 2008 võitis valimised demokraat Barack Obama, kes asus 2009 . aastal Lähis-Idaga tegelema. Uus algatus Barack Obama poolt: Palestiina riigi loomine. ÜRO peaassamblee miitingu sõnavõtul väljendas Obama lootust, et tulevikus on ÜRO peaassambleel kohal Palestiina riigi ametlik esindaja. Iisrael ja teised lääneriigid kukutasid selle ettepaneku läbi. Obama pole aga sellest ideest tänase päevani loobunud. Alatalu sõnul peab lahendus tulema koos Iraani ja Süüria situatsiooniga.

Kõik sealsed sündmused on omavahel põimitud. Alatalu toonitas ka, et John Kerry ja Vladimir Putini sõnul on lahendus tulemas.

Konspekteeris Tiit Liblik