19.10 Kairi Saar

Andrus Raudsepp: Kokkuvõte Kairi Saare loengust

Teisipäeval, 19. oktoobril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Välisministeeriumi rahvusvahelise koostöö büroo direktor Kairi Saar, kes rääkis teemal "OECD ja Eesti".

Üldiselt organisatsioonist

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development) loodi 1961. aastal, kuid ta on algselt eksisteerinud ka varem (Marshalli plaan Teise maailmasõja järel). OECD peakorter asub Pariisis. OECD asutajateks on Põhja-Ameerika ja Euroopa riigid. OECD-l on ka allasutusi: rahvusvaheline energiaagentuur ja rahvusvaheline tuumaenergiaagentuur. Liikmeid on 33 riiki.

Liikmeks saamine, liikmelisus, laienemine, organisatsioonist väljaastumine

Liikmeid valitakse nii, et võimalikult palju kontinente oleks esindatud. Hetkel kuuluvad OECD-sse järgnevad riigid: USA, Mehhiko, Kanada, Lõuna-Korea, Jaapan, Türgi, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Austraalia, Belgia, Prantsusmaa, Austria, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Iisrael, Jaapan, Luksemburg, Suurbritannia, Šveits, Hispaania, Sloveenia, Slovakkia, Portugal, Poola, Uus-Meremaa, Holland, Island, Kreeka, Tšiili, Tšehhi. Mainitud organisatsiooni saamiseks ei ole kindlaid kriteeriume: rikaste riikide klubiks kutsutud ühenduse liikmed otsustavad, kes saab organisatsiooni liikmeks. Kui organisatsioon on laienenud, siis on silmas peetud geograafilist tasakaalu: ühest regioonist ei tohiks olla liiga palju liikmeid. 2007. aastal otsustati, et organisatsioon laieneb, seega kutsuti liituma Venemaa, Eesti, Tšiili, Iisrael ja Sloveenia, kellest Eesti ja Venemaa ei ole veel täisliikmed. Venemaa liitumisläbirääkimised kulgevad aeglasemalt, sest Venemaa liitumise kriteeriumiks on liitumine WTO-ga.1996. aastal esitas Eesti koos Läti ja Leedu valitsusega OECD-le ühisdeklaratsiooni, milles väljendati soovi OECD-ga liitumiseks, kuid valiti välja ainult Eesti, mille üheks põhjuseks võib olla see, et Eesti tegi paremini lobby-tööd. Organisatsiooni liikmemaks on 2008. aasta baasil, milleks on 2,4 miljonit eurot (liikmemaks suureneb Prantsusmaa inflatsiooni järgi, sest peakorter asub Prantsusmaal). Organisatsioonist saab ka välja astuda, kui nõukogule avaldus teha, kuid keegi pole veel välja astunud. Samas on ebatõenäoline, et keegi tahaks välja astuda, sest lahkumine oleks väga suur samm.

Tegevusvaldkonnad, eesmärgid

OECD on majandusanalüüsi ja majandusliku statistika keskus, kus on suur rõhk võrreldavusel (näiteks PISA on üks OECD uuring). OECD töötajad koostavad umbes iga pooleteise aasta tagant riikide kohta majandusaruande (näiteks Eesti kohta koostati 2009. aastal ning järgmine koostatakse 2011. aastal). OECD tegeleb erinevate majandusvaldkondadega (põllumajanduse, tööhõivega jne), et kogemusi teistele riikidele jagada. OECD eesmärgiks on maailma majandust parandada, kogudes parimaid praktikaid riikide kohta, et liikmed saaksid teiste vigadest ja kogemustest õppida, rakendades neid oma poliitikas. OECD-l on hargmaisele ettevõttele suunis: sihtmärgiks on multinatsionaalsed ettevõtted, mis tegutsevad mitmetes riikides. OECD on A&O arenguabi valdkonnas, jälgides seda, kui palju mingi riik annab mingil aastal arenguabi. OECD mudelil põhinevad lepingud, mida riigid sõlmivad, et vältida topeltmaksustamist. OECD on välja töötanud pöördmaksustamise lepingud. OECD hääletab aastas paar korda formaalselt (näiteks eelarve ja aastaruande puhul), muudel juhtudel töötatakse nii kaua, kui leitakse konsensus. Kord aastas mais-juunis kohtuvad OECD ministrid, kus oleneb teemast, milline minister osaleb. OECD teeb tihendatud koostööd 5 riigiga (Hiina, India, Indoneesia, Brasiilia ja LAV), keda hiljem OECD-sse tuua. OECD on kombanud pinda ka Araabia Ühendemiraatides ja Põhja-Aafrikas (näiteks Egiptuses). OECD sihid pole väga palju aastatega muutunud: alati on eesmärkideks fiskaaltasakaal, elatustaseme paranemine, tööhõive ja majanduskasv. Samas on tulnud juurde uusi teemasid: roheline majanduskasv ning arengukoostöö. OECD ütleb ise, et nemad hakkasid esimesena keskkonna küsimustega tegelema.

Eesti ja OECD

Me oleme lõpetanud liitumisläbirääkimised, mis kestsid 2007. aasta lõpust kuni 2010. aasta kevadeni, kuid Eesti peab veel liitumislepingu Riigikogus ratifitseerima. Kui Eesti ratifitseerib liitumislepingu, saab ta liikmeks 2010. aasta lõpus. Kuna Eesti pole veel täisliige, siis meil ei ole veel organisatsioonis oma suursaadikut. Eesti jaoks on ainus vastuargument liikmelisuse vastu suur liikmemaks. Selle ajani kui Eesti polnud liitumisläbirääkimisi pidanud, sai ta saata ainult vaatlejaid komiteedesse, kuid tihtipeale ei õnnestunud Eestil saada sinna kohti, kuigi spetsialistide seas oli suur huvi. Kui Eesti sai liitumisläbirääkimistele, siis tekkis kohe võimalus osaleda rohkemate komiteede töödes. Kui Eestis lükataks tagasi liitumise otsus, siis see mõjutaks kaudselt Eestit. Samas on liikmemaks juba järgmise aasta eelarves sees ning oli seda ka selle aasta omas, sest ei teatud, kui kaua liitumisläbirääkimised kestavad. Eesti jaoks on oluline aru saada, kuidas seda organisatsiooni võimalikult kasulikult ära kasutada. OECD-ga liitumine ei too Eestile ametnike kohti juurde. OECD väljaanded on kättesaadavad Rahvusraamatukogus, mis on OECD kontaktraamatukogu Eestis.

Konspekteeris Andrus Raudsepp

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"