18.10 Andreas Kaju

Tammsaare ja Jane Austeni ainetel inspireeritud loengupealkirja ("Tõde ja tunded USA ning Eesti poliitikas") taga peitub ratsionaalne, aga siiski huvitav analüüs. Poliitdemagoogiast tõe leidmine on umbes sama nagu kunagi Kolumbus Indiat otsima minnes võis tunda - võimatu. Pakume kompassi ja suunanäitajat, et mõtestada täna meie ümber toimuvad protsessid, olgu see siis USA või Eesti presidendivalimine ning mida neis otsida ja märgata. Andreas Kaju teenis viimati tähelepanu Marina Kaljuranna kampaaniameeskonnas, varem on ta töötanud töötanud peaministri ja kaitseministri nõunikuna, juhtinud parlamendierakonna fraktsiooni sekretariaati ning töötanud ettevõtjate huvide esindusorganisatsioonis turunduse ja avalike suhete eest vastutaval ametikohal. Hetkel õpib ta Tartu Ülikoolis filosoofiat, ta on end täiendanud NATO Kaitsekolledžis Roomas ja USAs Riigidepartemangu IV programmis. 

Soovitab vaadata pühapäeva hommikuti NBC-st saadet „Meet the Press“. Võrreldes teiste poliitiliste saadetega, on tegemist ühe kõige analüütilisemaga.

Tänapäeva poliitika põhineb post-modernistlikul filosoofial. Faktid ei ole enam nii olulised, tähtsad on tunded. Tõde on relatiivne. Sellega nõustuvad nii Ida kui ka Lääne poliitikud: mõlemad oskavad seda korralikult ära kasutada. Kui riigi eesmärk on diktaatori kukutamine, siis pelgalt tõe rääkimisest ei piisa. Rahvale ei piisa vaid tõest. Kui elanikkonnaga, mille suurus on 365 miljonit, pidevalt arutleda, siis võibolla jõutakse eesmärgini, kuid ei pruugita.

Me võime väita, et USA ning UK valitused valetasid Iraani faktide kohta, kuid mitte sel eesmärgil, mida üldine rahvas arvab. Meedia väitel sooviti vaid Iraani naftat, mille kasu saavad paar nafta firmat endale. Tegelik eesmärk oli aga hoopis suurem julgeoleku küsimus. Valetamine Trumpi ning UKIP poolt pole poliitikas midagi uut.

USAs on poliitikas valetamine üsnagi tavaline. Näiteks Kuuba kriis 1962. Kennedy rääkis rahvale, et kriis on lahendatud, kuid ta ei rääkinud, kuidas kriis lahendati. Kennedy juhtimisel toodi Türgist ära Ameerika kaitseraketid ning vastutasuks eemaldas Nõukogude Liit Kuubalt enda raketid. Enamjaolt valetavad demokraatlikud riigid, sest nende valitsustel on oma rahvale raskeid ideid maha müüa kui mittedemokraatlikel riikidel. 

Donald J. Trump

Kuidas lugeda avaliku arvamuse uuringuid?  2012 presidenti valimiste tulemused tuli Romneyle samuti üllatusena, sest tema enda poolt tellitud uuringud näitasid talle, et ta oleks pidanud võitma.

Kaju ei soovita uskuda Eesti ajakirjanduses ilmunud tabelitest, sest ei saa olla kindel, milline on valim ning millised on kaalud. 

Viimastel aastatel on kasvanud latiinode, mustanahaliste ning teiste etniliste vähemuste kasv. Seda fakti toetab ka demokraatliku partei absoluutarvuliselt suurem arv. Vabariiklased võidavad osa valimisi, sest USA on föderatsioon ning Vabariiklaste parteile lojaalsed osariigid toetavad neid endiselt. 

Gerrymandergi- USA valimisringkondade ümbermängimine, kus valimispiirid joonistatakse ümber nii, et valimisringkonda satuksid just õiged inimesed. See võimaldab neil tekitada ringkondi, kus on alati sama võitja. 

Valimistel edu saavutamiseks kasutasid vabariiklased 2016. aastal selliseid kandidaate, kellel oleks lähemalt mingigi seos immigrantidega. Marco Rubio, kes on Kuuba immigrantide poeg, Jeb Bush, kelle abikaasa on Ladina-Ameerika päritolu, ning Ted Cruz, kes ei ole väga ekstreemne.  Trump võitis vabariiklaste nominatsiooni, sest ta rõhus vabariiklaste baasvalijatele, kes on süsteemi suhtes väga vihased. Ta ei arvestanud aga, et ta ei ole sümpaatne demokraatidele ega tsentristidele. Viimased tulemused: 91% demokraatidest on valmis hääletama Clintoni poolt ning 82% vabariiklastest Trumpi poolt. 

Teoreetiliselt otsitakse kandidaati, kes suudaks ühendada rahva, kuid tegelikult rõhutakse vaid ainult oma segmendile. Seda ideed kasutas ka Reformierakond. Enne pronksiööd oli neil vaid kindel segment. Pärast seda sündmust said nad kuulsaks ka laiemale rahvale. Nüüd on nad enda alla haaranud suure segmendi. Nad on kaugenenud oma algsetest ideedest, näiteks eraharidus. 

Jeb Bush langes kampaaniast varakult välja, sest ta kulutas suurel hulgal oma raha Marco Rubio vastase kampaania rahastamisega (suurusjärk 90 miljonit). 538- New York Timesi ametlik statistika blogi, mis 2012. aasta valimiste osariikide tulemused õigesti ennustas, andmetel võidab Clinton 89% tõenäosusega ning Trump 11% tõenäosusega. 

Selgitusi, miks Trump tuli:
Enamasti hääletavad lapsed nende parteide/kanditaati poolt, kelle poolt hääletasid nende vanemad ning vanavanemad. Mingi kriisi tulemusel võib see seos ümber rivistuda ning valitakse täiesti vastupidiselt. Väheharitud vaese valge töölisklassi mees on üle tulnud demokraatide poolelt vabariiklaste poolele. Nad on küll väga häälekad, kuid nende arv on väga väike. 

Trumpi populaarsuse põhjuseks on ka ebavõrdsuse kasv. Nende inimeste arv, kes elavad toimetulekutoetustel on suurenenud.  Suur hulk rahvastikust kardab muutusi, mille keskel nad elavad: samasooliste abielu, töökohtade kadumine, immigratsioon. Nad näevad Trumpi kui päästjat.

Trumpi rahastajad loobusid tema toetamisest, sest USAs on mitmes osariigis valimispäeval vaja inimestel vastata mitmele küsimusele. Lisaks presidendile soovitakse teada saada uute kuberneride, senaatorite ning teiste kõrgete ametnike nimesid. Samuti soovitakse vastuseid saada suurtele referendumi sarnastele küsimustele. Rahastajad arvavad, et Trumpi bränd mõjub halvasti nende ärilistele huvidele, mis sõltuvad küsimustiku tulemusest. Seepärast on vaja toetada nende küsimuste taga seisvaid vabariiklaste kandidaate.

Konspekteeris Karl-Gustav Kallasmaa