18.02 Tunne Kelam

Tunne Kelam - realpolitik vs väärtuspõhine poliitika

 

Tartu rahu - nädal pärast pidas Lenin kõne, et Eestiga on vaja rahu sõlmida, aga see kõik on ajutine. Bolševike jaoks olid Baltimaad ja Poola takistuseks, et vene revolutsioon ühineks saksa revolutsiooniga.

Lincoln - mõned asjad on juriidiliselt korrektsed, aga mitte moraalselt - toetage kedagi, kuni ta ajab õiget asja, ja lõpetage suhtlus, kui enam ei aja.

Suured riigid ajavad asju nagu nad tahavad, väiksed riigid ajavad asju nagu nad peavad (sunnitud on).

Euroopa parlament on nagu südametunnistus - näiteks MRP-ga seotud resolutsiooni vastuvõtmine, mis ärritas Venemaad.

Huawei väitis kunagi paar aastat tagasi Brüsselis Kelamile, et nad on valitsusest täiesti sõltumatu, aga Kelam väidab, et see on võimatu, kuna juba Huawei ridades peab töötama palju kommuniste, kuna Hiinas on ühe parteiga kommunism. Huawei on seega Hiina mõjuagent.

Euroopa Liidu parlament koostab igal aastal Hiinaga seotud raporti, mis nõuab tingimuslikkust - suhted Hiinaga saavad jätkuda, kui Hiina austab rahvusvahelisi lepinguid (sh inimõiguseid). Põhiliselt heidetaksegi ette vähemustega mittearvestamist ja represseerimist - nt uiguurid ja Tiibet.

Euroopa Liidu komisjon ajab aga erinevalt parlamendist pigem pragmaatilist teed, ja teevad ikka mööndusi, nii on selliseid tingimuslike nõudmiste jaoks vajaminevat üksmeelt pea võimatu saavutada.

Tavaliselt ütlevad Euroopa diplomaadid, et ma tõstatasin selle küsimuse, ja tunneb ennast julgena, et hiinlasi ärritas, kuid asjad lähevad ikka edasi, ja suurt midagi ei muutu.

Lääne poliitika suur probleem (nõrkus) ongi see, et diktatuurile on tüüpiline hämamine ja venitamine, kuid lääs annab lõpuks alla, ning ei pane tähele, et diktatuurile on kõige olulisem võimu säilitamine, mitte inimelud, seepärast ongi vaja tingimuslikkust.

Näitlikustamiseks toob praeguse viiruseepideemiaga seotud probleemid, mis Wuhanit ja tervet Hiinat vaevamas on.

Kas väike riik nagu Eesti peab matkima kõike, mis suured teevad. Pigem peaks tõsiselt, õige rõhuasetusega, probleeme kommenteerima ja neile tähelepanu juhtima.

Iraani puhul mõtleme liiga palju, et iga valitsus on jääv, pigem peaks tänase reaalsuse valguses oskama näha ka homset (ja paremat) reaalsust. Seda toetab ka Eesti kogemus, kui eestlased saatsid korda suuri asju, kuigi kuulusid veel NSVL koosseisu.

Eestil pole kaotada seda, mis Prantsusmaal ja Saksamaal. Pikemas perspektiivis võiks Eesti roll olla just moraalne liider, kuid ei tohi räusata ega liiga hullult kritiseerida, vaid tõstatada väärtused pragmaatilise poliitikaga samale tasemele.

Tunne Kelam kuulub ühendusse vaba Iraani sõbrad, mis koguneb igal aastal Pariisi, kuhu tulevad väga tähtsad inimesed kokku, et Iraani opositsiooni toetada. Ameerikal on alati väga esinduslik esindus (nt endised CIA agendid, spiikrid jne). Ameerika president on ka ainus, kellel on julgust öelda, et Iraani valitsus peaks muutuma.

Iraani puhul laseme standardid alla, ning laseme juhtuda paljudel asjadel, mis Euroopas kunagi toimuda ei võiks.

Euroopa Liit on tegelenud küll Süüria kodusõjas kannatanute abistamisega, kuid mitte sõja lõpetamisega.

Kui soovid, et sinu probleemidega tegeletakse, pead kõigepealt tundma huvi teiste riikide probleemide vastu, ning muutuma nende murede suhtes aktiivseks, ning siis saab neilt tuge, kui sul on vaja.

Eesti julgeoleku jaoks ongi oluline, et Eesti oskaks lahendada ja prioritiseerida võrdselt nii Põhja- kui ka Lõuna-Euroopa probleeme.

Kui oleks juba kohe pärast NSVL-i lagunemist kehtestatud, et NSVL oli n-ö kurjuse kehastus ja väga paha, siis poleks ka Putin ega keegi temale sarnase minevikuga inimene võimule saanud.

Kelam soovitab olla optimistlik pessimism, kõik muutused algavad inimestest endas, ning inimesed peavad valitsusele selle vale selgeks tegema, ise vaevalt valitsused muutuvad.

 

Küsimused

 

Kas EL peaks laienema? - Arvan, et peaks, kuigi need otsused on rasked ja “vana Euroopa” pole siiani suutnud pärast 2004. aasta (+ Rumeenia ja Bulgaaria) laienemist toibuda.

Praegu vaadatakse Lääne-Balkani poole, sinna laienevad ka praegu venelased, hiinlased ja moslemid, samuti algas esimene maailmasõda ka Balkanilt, nii et ainsaks võimaluseks olukorra stabiliseerimiseks on Euroopa Liidu laienemine Balkanile.

Valgevenes pole ju demokraatiaga kõik korras, miks nendega viimasel ajal ikkagi suheldakse rohkem? - praeguste Venemaa suhete taustal paranevad suhted Valgevenega, samuti pole Valgevenes toimuvad repressioonid kuigi hullud, nii et kokkuvõttes täitsa suheldav riik (kuigi ikkagi puudujääke leiab).

Kas Brexit teeb asju Euroopas kergemaks? - Britte on erinevaid, Brexiti toetajad meenutavad jalgpallihuligaane, samas on ka palju mõistlikke ja toredaid britte. Lõppkokkuvõttes Kelam kahetseb, et britid ikkagi lahkuvad.

Kas Saudi Araabia suhtes tuleb olla kriitilisem? - Et hullematest lahti saada, tuleb tegemist teha (koostööd) teha vähem hulludega. Lähis-Idas siis võiks Saudi Araabiaga koostööd teha.

Kas globaalne ühtne väärtusruum on reaalne? - Kelam arvab, et eelkõige tuleb enda väärtusi täpsustada ning omavahel Euroopas kõigepealt oma väärtustes kokku leppida.

Mida arvata Venemaaga suhete parandamise püüdlusi tegeva Macroni käitumisest?

- Prantsusmaa vaatab kõike enda mätta otsast, aga agressor ei muuda oma käitumist enne, kui talle tuleb selge müür vastu, mistõttu on sanktsioonid ja poliitiline ühtsus väga vajalikud, Muidu on üks järgmisi samme, millele Venemaa reaktsioon ootab, NATO (nt Balti riikide) ründamine (annekteerimine).