17.10 Aap Neljas

17.10 pidas RSRis loengu Aap Neljas, kes on Eesti Välispoliitika Instituudi vanemuurija ning endine Eesti diplomaat Washingtonis. Loengus võeti lähema vaatluse alla USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni sise- ning välispoliitika.

Ameerika Ühendriikides on presidendiametit pidanud/pidamas järjest kaks ebatavalist poliitikut. Nendest esimene, Barack Obama, oli esimene afroameeriklane sel ametikohal ning ametisse valimise hetkeks oli tal lühiajaline kogemus poliitikuna. Nüüd on võimul Trump, kes pole samuti tüüpiline poliitik, vaid oli enne kandideerimist suurärimees. 2016. aasta valimiskampaania ajal toimus jõuline valimisvõitlus parteide sees ja vahel. Trump võlgneb tänu oma võidu üle suuresti tööstusosariikide valijatele. Trumpi kampaania oli välispoliitilises mõttes erinev traditsioonilisest vabariiklaste liinist, kes üldiselt toetavad tugevamaid suhteid liitlastega ning vabakaubandust, Trumpi puhul jäi silma valimiskampaania aegne aga üleolev suhtumine USA liitlastesse ja NATOsse, hiljem see on siiski muutunud sarnaseks USA senise välispoliitilise liiniga.

Trumpi põhiliseks sisepoliitiliseks lubaduseks kampaania ajal oli immigratsiooni kärpimine, mille täitmiseks kehtestas ta oma ametiaja esimesel kuul sissesõidukeelu mitmete islamiusuliste riikide kodanikele. Lisaks lubas ta tühistada Obamacare’i tervishoiureformi, aga sellele on olnud vastu ka osa vabariiklastest kongresmene, mistõttu see plaan pole seni teostunud. Praegu on tähelepanu keskmes plaanitav maksureform – Trump usub et maksude langetamine elavdab majandust. Samuti soovitakse vähendada tööstusele kehtivaid regulatsioone. USA-s on pärast Trumpi võimulesaamist märgata olnud rassisuhete teravnemist, mille üheks tahuks on parempoolse alt-right liikumise aktiviseerumine.

Kuigi valimiskampaania on möödas, käib uurimine Venemaa sekkumise üle presidendivalimistesse. Tõestamine, et sellist sekkumist ei ole toimunud, on Trumpile oluline, sest igasugune kahtlus vähendab tema autoriteeti presidendina, aga ka manööverdamisruumi suhete arendamisel Venemaaga. Paljud Trumpi lähimad kaaskondlased on vahetunud viimase poole aasta jooksul. Lisaks eristab Trumpi eelnevatest presidentidest fakt, et Valges Majas on ametlikult tööl mitmed tema sugulased.

Trumpi peamine välispoliitiline moto on „America First“. See on tooni andnud tema senistele välispoliitilistele ettevõtmistele. Näiteks tühistas ta USA osalemise TPP-s (Trans-Pacific Partnership). Lisaks soovib ta üle vaadata NAFTA (North American Free Trade Agreement) tingimused. Üldiselt soovib Trump sõlmida bilateraalseid lepinguid, kui varasemalt on USA suund olnud multilateraalsete lepingute poole. Vabakaubanduslepete tühistamine ei pruugi olla positiivse mõjuga USA majandusele, näiteks on ettevõtetel tarneahelad USA-Mehhiko-Kanada vahel. Trumpi kaubanduspoliitika võib tekitada hõõrdumisi ka ELiga, sest kaubandusläbirääkimisi peab Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon, mitte ei sõlmita leppeid riikide vahel eraldi.

Trumpi esimene välisreis viis ta esmalt Saudi­-Araabiasse kohtumisele Pärsia lahe maade juhtidega, et arutada terrorismivastast võitlust, kuna tema kõige suurem valimislubadus oli võitlemine islamiterrorismiga ning oma visiidiga andis ta märku selle kavatsuse täitmisest. Kuigi kampaania ajal rääkis ta palju Hiinast kui majanduslikust konkurendist, pole ähvardused Hiina suunal poliitikat karmistada seni realiseerunud. Trump on küll viimasel ajal Hiina osas karmi tooniga sõna võtnud, sest Hiina ei tegelevat piisavalt Põhja-Korea olukorra de-eskaleerimisega.

Kongress on ennast jõuliselt maksma pannud Venemaa suhtes (uurinud Trumpi kampaania sidemeid Venemaaga ja valimiste mõjutamist). Lisaks keelas Kongress eelmise presidendi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide ühepoolse leevendamise: selle jaoks peab olema Kongressi otsus. Lisaks on viimastel nädalatel jälle fookusesse tõusnud ka Iraani tuumalepe, mille jätkamise üle otsustamise sellesse eitavalt suhtuv jättis Trump ka Kongressi kätesse.

Ameerika süsteemis presidendivahetusega peaks vahetuma paljud ametnikud. Trumpi administratsioon pole suutnud või tahtnud ametikohti täita (eriti neid, kus kandidaat peab saama senati heakskiidu). Kärbete kohta riigidepartemangus ütles kaitseminister James Mattis, et sõjaväelastele tähendab rohkem tööd kui väiksem on diplomaatide arv ja töö.

 Konspekteeris Mihkel Märtens