16.09 Lauri Linnamäe

Kati Jakobson: Kokkuvõte Lauri Linnamäe loengust

Lauri Linnamäe loeng 16. septembril Rahvusvaheliste Suhete Ringis teemal „Sõda tänaval ja sõda meedias“.

Üldist

Infosõja 2 väljendust:

1) kübersõda;

2) inimeste arvamuste ja teadmiste kujundamine erinevate infoallikate kaudu.

Viimase põhjalikumale käsitlemisele oligi pühendatud Lauri Linnamäe ettekanne, seda eelkõige Gruusia hiliste sündmuste näitel.

Tänapäeval on oluline roll infosõjas internetiväljaannetel, eriti YouTube’il, mis oma kerge kättesaadavuse, märkimisväärse populaarsuse ja lihtsa andmesisestusega võimaldab avalikkuse emotsioonidele visuaalselt apelleerida.

Näiteid infosõjas kasutatavast retoorikast

Eesti-Vene pronkssõduri tüli ajal kaldus Vene pool tihtipeale jämedustesse, koguni roppustesse; Gruusia konflikti näitel oli märgata Venemaa argumentide kaalutletust. Nii tegi CNN infosõja algperioodil uudise, avaldades mõistvust Venemaa konfliktilahenduse suhtes.

Motiiv, mida kasutas nii Gruusia kui ka Venemaa pool, oli ohvri-agressori vastasseisu kujutus. Gruusia poolelt kujunes oskuslikuks Taaveti ja Koljati võitluse paralleeli edastamine; Venemaa kasutas seevastu argumenti veritasust oma sõdurite tapmise eest.

Infosõja faasid

7.-9. augustil lasus põhirõhk oma teguviisi põhjendamisel ning liitlaste otsimisel rahvusvahelisest kogukonnast. Sellele eelnes Venemaa kodutöö siseriikliku toetuse saamiseks, nn. ettevalmistuste aeg: kodumaal toimus pööre äärmiselt agressiivse tooni poole Gruusia-teema kajastamisel. Esimeste Gruusia külade pommitamise ajal korraldasid Vene väed ühtlasi suurõppuse lähedases piirkonnas. Vene sõjalise luuretegevuse poolelt: Tshinvalit külastas rohkearvuline Venemaa „tsiviilisikute“ üksus, meie mõistes rühm kaitseliitlasi.

3. augustil teatas Vene meedia, et sõjaline konflikt on vältimatu. 7. augustil said vene telekanalid juhtnöörid, et Gruusia meediaallikate infot ei tohi seal kajastada.

II faas: põhjendamine, liitlaste otsimine. Vene väed ületavad Lõuna-Osseetia piiri, samal ajal korraldatakse kübersõda Gruusia valitsuse lehekülgede vastu ning toimub opositsiooni meeleavaldus Vene saatkonna ees teguviisi toetuseks. Gruusia vägede sissetungi Tshinvalisse kui reaktsiooni rünnakule magas Lääne meedia maha.

Konflikti ajal mängisid otsustavat rolli Russia Today ja Euronews – populaarsed venemeelsed ja vene kapitali rahastatud infoportaalid.

Gruusia mobilisatsiooni ajal edastatakse Vene kodupublikule infot sõnumitega, nagu „Tuhat hukkunud tsiviilisikut,“ rohkesti räägitakse ka genotsiidist. Olukorra teeb markantsemaks asjaolu, et Tshinvalisse tungiti mõne tunniga, mistõttu faktoloogiat paisutati ilmselgelt.

Propaganda liigid:

• Valge propaganda – esitatakse väljavalitud tõeseid fakte sobivast narratiivist lähtuvalt

• Hall propaganda – tõeseid ja väärasid fakte esitatakse koos.

• Must propaganda – üksnes valede andmete edastamine (nt „Balti sukkpükstes võitlejad Tšetšeenias“)

Mõlemalt poolelt kasutati kõiki propaganda liike, kuigi Venemaa eelistas selgelt enam halli ja musta propagandat.

Venemaa olukord infosõjas halvenes, kui Lääne meedia asus Gruusia seisukohti toetama ning sealseid allikaid kasutama.

Läänele edastatud võrdlustest Gruusia poolt ei kujunenud kuigi populaarseks analoogia otsimine Talvesõja ja Afganistaniga, ent olulist mõju avaldas Taaveti-Koljati piibliaineline võrdluspilt ning loosung „Stop Russia.“

III faas: relvarahu allkirjastamine. Venemaa keskendus taas aktiivselt kodupubliku veenmisele, samuti tehti viimaseid ponnistusi Lääne avalikkuse mõjutamiseks. Kodumaa uudistesaadetes kujunesid läbivaks psühhoanalüüsid Saakašvili vaimse tervise kohta. Riigijuhti sõimati sõnadega „fašist,“ „lipsusööja,“ „argpüks“ jms. Läänt aga hakati süüdistama valelikkuses.

Pärast relvade vaikimist kinnitas Vene press, et viha ei ole suunatud Gruusia rahva (pigem domineeris empaatiline toon hullumeelse juhtimise all kannatavate kodanike suhtes), vaid selle režiimi pihta, mille kurjuse kehastuseks sai Saakašvili. Eesmärgipüstitusena võib niisiis aduda rahva ülestõusu õhutamist režiimi vastu.

Etteheited, mis Venemaa Lääne pressile esitas: 1) miks ei näidata põgenevat Saakašvilit, 2) rusudeks pommitatud Tshinvali kajastamata jätmine (tõsiasi, et linn oli Vene kontrolli all ning meedia sinna ei pääsenud, jäeti kaalumata).

Lääne aspektid Venemaa kahjuks:

• Uus maailmakord

• Vene neoimperialism

• Ungari ’56 (Bildt`i võrdlus) ja Tšehhoslovakkia ’68 (Rice`i võrdlus) mälestus

• Gruusia majanduse ja infrastruktuuri hävitamise etteheide.

Kokkuvõte

Suurtes konfliktides muutub relvastuse kõrval olulisemaks infosõda. Viimase puhul ei ole oluline tõeste andmete esitamine, vaid veenmiskunst, mis nõuab arukat strateegiat ning ettevalmistust – seetõttu saavad edukad olla ka väikeriigid.

Linnamäe tõdes ühtlasi, et metslasi ning siidkinnastes rüütlite illusiooni ei maksa luua – mõlemad pooled kannavad vastutust konflikti tagajärgede eest. Tshinvalis käinuna lisas ajakirjanik, et osseedi identiteedi väljendusi ta niivõrd ei näinud: tänavail ei räägitud osseedi keelt, samuti ei näinud osseedi kirja. Osseedid näisid end enim identifitseerivat läbi vastandumise grusiinidele. Objektiivsemad konflikti kajastajad olid aga Linnamäe hinnangul Reuters ja Al-Jazeera.

Konspekteeris Kati Jakobson

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"