16.03 Michael C. Polt

Anton Neidre: Kokkuvõte Michael C. Polti loengust

Teisipäeval, 16. märtsil külastas Rahvusvaheliste Suhete Ringi USA suursaadik Eestis Michael C. Polt, kes rääkis teemal "Innovatsioon 21.sajandil - suurus ei loe".

Ettekanne toimus kahes osas, millest esimene leidis aset Tartu Ülikooli peahoones ning kätkes endas suursaadiku kõnet ja lühikest küsimuste-vastuste vooru. Antud kõne näol oli tegu Michael Polti esimese avaliku sõnavõtuga alates USA suursaadikuna ametisse nimetamisest. Kõne võtmesõnadena võib tuua välja innovatsiooni, rahvusvahelistumise ja riigiülese koostöö. Härra suursaadik tõi Eesti konkurentsieelistena välja hästi haritud ning võrdlemisi odava tööjõu olemasolu, strateegiliselt hea asukoha maailmakaardil, arenenud infrastruktuuri ja võõrkeelte, sh vene keele valdajate suurt arvu. Esineja sõnul loovad need tingimused hea baasi rahvusvahelistumiseks ning senisest ulatuslikumaks koostööks välisriikide ja nendes asuvate ettevõtjatega. Koostöö suurendamine aitab kaasa välisinvesteeringute kaasamisele, mis omakorda võimaldab Eestis loodud leiutisi paremini turustada ja hajutada sellega seotud riske.

Eesti puudusena märkis härra suursaadik liigset tagasihoidlikkust enda saavutuste reklaamimisel. Nimelt on võrdlemisi vähestel Eestis loodud ning välja mõeldud toodetel peal märge, mis viitab idee päritolule. Tulemuseks on asjaolu, et Eesti teadlaste saavutused turustatakse teiste riikide kaubamärkide all. Sellest lähtuvalt tuleks pöörata suuremat tähelepanu Eesti oma brändi, nn allkirja välja töötamisele, mis oleks tulevikus rahvusvaheliselt tuntud kvaliteedimärk. Küsimuse peale, milline Eesti kvaliteedimärk võiks olla, lubas härra suursaadik järele mõelda ning anda vastuse oma blogis (http://ambassadorpolt.wordpress.com/).

Ettekande teine osa koosnes kõne lühikokkuvõttest ja arutlusest eelnevalt etteantud teemadel, nendeks on:

1. Milline oli USA seisukoht Venemaa-Gruusia konfliktis ning mida oleks saanud teha teisiti?

USA mõistis hukka mõlema osapoole sõjalise tegevuse ning on seisukohal, et konflikt tulnuks lahendada diplomaatiliselt. Gruusia oleks võinud säilitada külma närvi ning mitte alluda provokatsioonile. Samuti võinuks osapoolte vahel olla rohkem dialoogi. Kuna Gruusia ei ole NATO liige ning vaatamata partnerlusele missioonipiirkondades, ei laiene talle artikkel 5, st USA ega ükski teine NATO riik poleks saanud konflikti sõjaliselt sekkuda. Küsimuse peale, kas Gruusiast võib kunagi saada NATO liige vastas härra suursaadik jaatavalt, eeldusel et Gruusia täidab etteantud nõuded.

2. Kas Eesti panus Afganistanis on USA arvates piisav?

Eesti panus Afganistanis on nii isikkooseisu kui kvaliteedi mõttes igati arvestatav ning antud hetkel piisav. Härra suursaadik oli nõus seisukohaga, et Eesti võiks tulevikus jalaväe kõrval panustada suurema arvu spetsialistidega. Samuti on USA administratsioon ning kõrgem sõjaväejuhtkond Eesti panusega väga hästi kursis.

3. Millised on muutused USA keskkonnapoliitikas ja miks see teema just nüüd niivõrd oluline on?

Keskkonnapoliitikas on hakatud tegema jõulisemaid samme roheliste reformide teostamise suunas. Püütakse vähem arutada ja rohkem teha. Mis puutub teema aktuaalsusesse viimasel ajal, siis ei saa öelda, et keskkonna temaatika on muutunud oluliseks ainult USA-s, diskussioon käib siiski terves maailmas ja USA on ehk suutnud kiiremini ületada planeerimise faasi ning asunud reaalseid muudatusi ellu viima.

4. Kas USA tähelepanu on nihkumas Atlandi piirkonnast Vaikse ookeani piirkonda?

Ei ole, sest USA on läbi aegade olnud mõlemal suunal aktiivne, ühelt poolt suhetes Euroopaga ning teiselt poolt Aasia riikidega. On samuti arusaadav, et fookus nihkub mõnevõrra Vaikse ookeani kasuks, kuna just selles piirkonnas on suuresti tänu Hiinale hetkel väga kiiresti arenev majanduspiirkond. Seega ei ole üllatav, et meedia on täidetud Hiina temaatikast.

Konspekteeris Anton Neidre

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"