14.02 Mati Raidma

Evelin Prunt: Kokkuvõte Mati Raidma loengust

Teisipäeval, 14. veebruaril 2012 käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas riigikogu kaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes rääkis teemal „NATO missioonid ja rahvusvaheline julgeolek“.

Lektor alustas, rääkides oma seotusest Afganistaniga. Nimelt oli lektor esimene eestlane, kes Afganistani kriisiga kokku puutus. Kaks nädalat pärast ameeriklaste sekkumist kriisi 2001. aastal, hakkas ÜRO saatma kõnealusesse riiki kahe kaupa spetsialiste ning Raidma veetis selle raames kolm kuud Türkmenistanis. Lektor kirjeldas Türkmenistani kui ainsat koridori maailma ja Afganistani vahel. Sellest sai algust ka Raidma huvi lähemalt Afganistani kohta.

Selgituseks täpsustas lektor, et algselt oli kriisi osapooleks mitte NATO vaid Ameerika juhitud koalitsiooniväed. Raidma nimetab sealset just „kriisiks“, mitte „sõjaks“, viidates faktile, et „sõjast“ rääkides on küsimus võidus või kaotuses. „Kriisi“ puhul saab aga rääkida ainult selle lahendamisest. Seega on sealse iseloomustamiseks vale kasutada sõna „sõda“, mida on oluline täpsustusena mainida. NATO sisenes kriisi kurikuulsa 5. artikli alusel, mida ühtlasi ka esimest korda ajaloos kasutati. 2001. aastal sai operatsiooni eesmärgiks sõdida terrorismiga. Koalitsiooniväed nimetasid seda operatsiooni nimega „Enduring freedom“ ning NATO oma missiooni „ISAF“.

Afganistan on Raidma sõnul omapärane koht ning huvitav paik. Ta nimetas riiki „maaks erinevate riikide vahel“. Afganistanis puudub ühine keel – põhjas räägitakse Dari ning lõunas Puðtu keelt. Riik on paljurahvuseline, mägine ja tühi. Seetõttu on see soodne paik äärmuslike liikumiste ning terrorismiorganisatsioonide tegutsemiseks. NATO missiooniks oli seega jõud-jõu vastu terrorismilevikut takistada.

Eesti jaoks järgnes esmalt Eesti Päästeameti osalus. Meie eridemineerijad kutsuti turvama Bagrami baasi. Paar aastat hiljem sekkus kriisi ka Eesti Kaitsevägi NATO „ISAF“ raames. Eesti otsustas olla kriisis koos Suurbritanniaga, seega oldi esmalt Põhja-Afganistanis, hiljem liiguti brittidega Lõuna-Afganistani Helmandi provintsi, mis on üks keerulisemaid paiku riigis. See annab kriisile ja Eesti osalusele suure välispoliitilise mõõtme. Lootes ise ohtu sattudes saada abi teistelt riikidelt, on suhe liitlastega väga tähtis. Lektor selgitas, et seetõttu olemegi erinevatel missioonidel eri riikidega üheskoos. Nii näiteks osalesime piraatlusvastases missioonis, kus tegime koostööd Prantsusmaa ja Saksamaaga. Raidma arvas, et järgmisest aastast saab ilmselt alguse ka Eesti koostöö Ameerikaga Afganistanis.

NATO on selle missiooniga suuresti arenenud. Ta on tegemas muutusi, tõstes kriisi lahendamisel tsiviilaspekti tähtsuse militaarsega samale tasemele. On aru saadud, et nüüd ei ole võimalik kriisi lahendada vaid relvadega – igal kriisil on kaks samaväärset poolt, millega tuleb samaaegselt tegeleda. Sellepärast oodatakse kriisi lõpptulemuseks nii kohalike (ja eelkõige naiste) õiguste tagamist ning julgeoleku poolelt, et sellest kandist poleks lääne julgeolekule enam ohtu.

Täna osaleb missioonis NATO juhtimise all 50 riiki, millest 22 on partnerriiki. Partnerriikidel polnud enne üldse pistmist ei NATO ega ka Euroopaga.

Afganistan on järk-järgult võtmas vastutust enda peale, olles aru saanud, et 2014. aastal tuleb neil juba iseseisvalt hakkama saada. Raidma, olles ise nendega vahetult rääkinud, ütles, et afgaanide arusaam on realistlik – nad teavad, et verd jäätakse valama, ent teisalt peaks tegema kõik kontrolli saavutamiseks. Siiski kui algselt lubati, et 2014. aastal lahkuvad kõik võõrväed riigist, on nüüdseks see lubadus muutunud. Praeguse plaani kohaselt antakse kohalikele võimudele üle piirkondi, pakkudes just logistilist tuge, mida nad enim vajavad. Taandutakse sõjalisest tegevusest baasidesse, jättes 2014. aastaks riiki kohalike toeks vähemalt kuus suurt sõjaväebaasi. Nimelt kardavad nad eelkõige Pakistani poolt agressiooni, millesse lektor ise ei usu, olles samuti Pakistani võimudega suhelnud.

Lektor ütles ennetavalt enne auditooriumi küsimusi, et tema arvates lõppeb kriis siis, kui CNN ja BBC riigist lahkuvad: „Sest kõik kriisid tekivad ja lõppevad läbi nende“.

Konspekteeris Evelin Prunt

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"