13.09 Aivar Jaeski

Stateegiline kommunikatsioon on hübriidsõja hirmust kannustatud ühiskonna esimene kaitserelv. Siiski jääb parasiitterminiks kujeneva väljendi tegelik tähendus segaseks ja arusaamatuks, kuidas erineb see riikliklust propagandast. Mis on strateegiline kommunikatsioon ja miks üks lihtsurelik kodanik seda vajab?  Kolonel Aivar Jaeski on Riias paikeneva NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse Stratcom asedirektor. Loengu pealkiri oli "Strateegiline kommunikatsioon vs propaganda".


Kolonel Aivar Jaeski on Riias paikeneva NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskuse Stratcom asedirektor.
Külas käinud Aivas Jaeski avas loengu sisulise poole selgitustega, mis on strateegiline kommunikatsioon. Churchilli Iron Curtain-i kõne oli kindlapeale strateegiline kommunikatsioon, olenemata sellest, et Churchill polnud siis mõjukal positsioonil. Ei peagi olema tähtis tegelane, et luua strateegilist kommunikatsiooni, vahel piisab ka pildist, et mõjutada strateegilisust. Näiteks on pildi tõttu ajaloos hakatud planeerima lapstööjõu keelamist ning ka kuulus Vietnami tüdruku pilt ärgitas ameeriklasi Vietnami vägesid välja tooma.


Elame kindlasti infoajastul, mil meedia kättesaadavus ei ole piiratud. See ei ole isegi vanuse ega sotsiaalse staatusega piiritletud, uudise tegijad oleme meie ja kõik teised, ei oodata enam ühiselt õhtuseid uudiseid. Nö skeem „ühelt paljudele“ on muutunud „paljudelt paljudele“. Infoga manipuleerimine on seetõttu kasvanud. Tähtis ei ole see kui palju me räägime, vaid kui palju meist aru saadakse.


A. Jaeski ja tema kaasteelised aitasid Afganistani kiviajast välja tuua, kuid selle edu varjutas lihtne uudis. Nimelt lasi Taliban ühe bussi õhku ja sellest sündisid kohe Läänes pealkirjad, et Lääs kaotas Afganistani sõja. Tegelikkus on aga midagi muud ning see on ehtne näide strateegilisest võttest.


Riias paiknev StratCom avati 2014. aastal Läti kompetentsikeskusena, mis peagi kaasas teisi riike ja asutus muutus rahvusvaheliseks. NATO-s on üleüldse 24 kompetentsikeskust. Ülesandeks on Riia keskusel arendada NATO strateegilise kommunikatsiooni keskkonda. Selles töötab ligi 30 inimest viies osakonnas, esindatud on 12 riiki.
Suurimateks StratCom-i töödeks on: Vene infosõda Ukraina vastu, ballistilise raketikaitse kommunikeerimine, Daeshi infosõda Lääne vastu, internetitrollid Lätis, Meie Lisa, ISAF, sotsiaalmeedia kasutamine relvana, StratComi online kursus, akadeemiline ajakiri, osalemine NATO õppustel, seminarid, konverentsid jm.


Erilist tähelepanu pälvib 2014. aasta Krimmi annekteerimise uuring. Sellega kaasnev Putini analüüs, tema käitumine ja ettearvamatus. Propaganda alla käib eriti televisioon, sh Ukraina TV sulgemine Krimmis. Lisaks FSB võttis VKontakte omaniku sunniviisiliselt tema positsioonilt üle, toimuvad katsed ka muid portaale üle võtta. Venemaal on blogipidajatel seadus oma blogi registreerida. Venemaal teatakse hästi, kellele oma propaganda suunatakse ning kasutatakse laialdaselt võltsimist, sh Photoshopi. Videotesse palgatakse „pealtnägijaid“ ja „eksperte“. Sõdureid kajastatakse reklaamides koos kenade tütarlastega, propagandaplakatile pannakse lastepilte (mis tegelikult filmikaadritest lõigatud või Hamasi pildid). Isegi kassidega pilte kasutatakse ära. Lisaks näidatakse oma „vägevust“, nt rahuajal kuulatakse Paeti ja Ashtoni kõnesid, Putin toob meelega Merkeliga kohtumisele üüratult suure ja hirmsa koera jne.


Eesti vastu kasutatakse tihti propagandat, et oleme natsiriik ning ei saa endaga hakkama. Eesti meedia vahel soosib seda, alavääristades meie endi ühiskonda ja selle toimimist. Peaksime toetama uurivat ajakirjandust (hetkel ajakirjandus liiga rahale orienteeritud) ning arendama haridust ja kriitilist mõtlemist.


StratCom-i töövaldkondade alla käib ka Läti trollidega tegelemine. Lätis 3% internetikommentaaridest trollide poolt kirjutatud (kes paiknevad ka Peterburis). Erinevad tüübid:
1. Konspiratsiooni troll (USA-d vihatakse hetkel Venemaal rohkem kui külma sõja ajal)
2. Bikiini troll (ilusa pildiga, hea tütarlaps ütleb, et Venemaa pole nii halb)
3. Agressiivne troll
4. Wikipedia troll (tõestab ja kasutab arve ära)
5. Attachmendi troll (pahavara lingid)


Peterburis Savushkina 55 asubki see nö „trollikeskus“. Mida teha nende trollidega? Avasta, kontrolli, märgista, ignoreeri! Need trollid tunneb ära vigase keele järgi ning üldiselt nad ei vasta esitatud küsimustele, ka Google-s võib nende kohta infot leida. Venemaal saadakse selliseks trolliks lihtsa kandideerimisega, see on töö nagu iga teine. Täpne „trollikeskuse“ asupaik on teada, sest trollid ise räägivad meedias jm, et tehakse sellist tööd.


Meie Lisa case: Saksamal tüdruk väitis, et põgenikud vägistasid teda. Venelased kasutasid seda kiirelt ära, toimusid Berliinis demonstratsioonid, Kreml lõikab nii põgenikekriisist kasu. Kreml kasutab konspiratsiooni, süü vastase kaela ajamist, ühtse „Russkij Mir“ ideoloogiat, irooniat ja sarkasmi, sildistamist, ajaloo võltsimist, tähelepanu kõrvale juhtimist, „kõik ju teevad nii“ ning arvudega ründamist.


Daeshi strateegiad: hirmutamine, otsitakse toetust, värvatakse motoga „aitame Sind räpasest Lääne moraalist lahti saama/kui liitud meiega, siis puhastad end“. Eesmärgiks kalifaadi püstitamine. Leitakse ülesse ka noored, kel pole kokkupuuteid islamiga, sest nii mõnelgi pole sõpru, ei ole sotsiaalne jne. Seejärel võtab kontakti keegi, kes tuleb samale levelile, samastab ennast noorega. 95% otsustest tuleneb instinktidest, 5% ratsionaalsusest ning niimoodi need noored lasevadki „uuel sõbral“ endile pähe istuda. Lisaks Daeshi jaoks on Twitter väga kasulik ning isegi kui kontod kustutatakse, siis kohe teises portaalis avatakse uued ning peagi taastatakse Twitteris kõik tugevamalt, kui kunagi varem.
Lisainfot saab vaadata siit: http://www.stratcomcoe.org/

Konspekteeris Stina Aava