12.03 Marju Lauristin

Tanel Pedaru: Kokkuvõte Marju Lauristini loengust (12.03.09)

Sel neljapäeval (erandkorras) käis meil külas sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik Marju Lauristin. Teemaks oli Eesti Inimarengu Aruanne 2008, mille peatoimetajaks eelmainitu ise oli. Et ka need, kes loengut ise kuulama tulla ei saanud, võiksid aimu saada, millest räägiti, siis teen lühikese sisukokkuvõtte:

Eesti Inimarengu Aruande esitlus (EIA) toimus 9. märtsil KUMU-s, kus osales ka president Ilves, kelle kantselei aruande koostamist rahastab. Sel aastal oli koostajaid kokku 36, kellest 22 olid Tartu Ülikoolist.

Kuna statistika kogumine võtab aega, siis selleaastase aruande andmed pärinevad enamuses tegelikult aastast 2006 ja seda tuleb ka arvesse võtta (majandus). Selle aasta maailma inimarengu aruande keskne teema oli keskkond, Eesti-spetsiifilisel aruandel aga hoopiski elukvaliteet.

Vanad demokraatiamaad ise enam aruandeid ei koosta, küll aga teevad seda järjepidevalt kõik siirderiigid, et oma probleeme paremini kaardistada. Kuigi 2006. aastal olid meie majandusnäitajad väga head, siis viimastel kohtadel figureerisime EL-s eluea, kuritegevuse ja noorte alkoholismi näitajate poolest. Nagu me teame, siis majandusnäitajad on käinud alla ja kriisist väljapääsu ilma inimkapitali kvaliteediparandamiseta pole.

Selleaastasel EIA-l on 6 peatükki:

1. peatükk - oleme ÜRO Inimarengu indeksi järgi tõusnud eelmise perioodiga võrreldes 2 kohta ja jõudsime 179. riigi seas 42. kohale. Inimarengu indeksi alusel rühmitatakse esimest 75. kohta kõrge inimarengu tasemega riigiks. Mõnes valdkonnas oleme esikümnes (näiteks haridusvaldkonna erinevad parameetrid), mõnes keskmised (tervisenäitajad).

2. peatükk - räägib rahvatervisest; masendav statistika, sest eesti inimeste riskikäitumine on katastroofiline; Eesti paistab silma noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimise koha pealt.

3. peatükk - koostatud sotsioloogiaosakonna poolt, käsitleb inimarengu aruande subjektiivset poolt ehk rahuloluhinnangut (mudelid ja diagrammid).

4. peatükk - muulasi ja lõimumist puudutav; sel aastal peateemaks venekeelse töötaja olukord Eestis.

5. peatükk - kirjeldab tarbimiskäitumist (info-ja tarbimisühiskond, uued tendentsid, ökotarbimine).

6. peatükk - puudutab majanduslikku olukorda, kokkuleppeliselt alati olemas ja viimane; põhiprobleemiks absurdne ministeeriumite solidaarsus kärbete suhtes, kuna ei suudeta kokkuleppele jõuda. Samuti kerkis loengu lõpus üles küsimus, mis saab Eestist peale 2013. aastat, mil eurorahad hakkavad ära kaduma. Praegusel hetkel on Eesti neist väga sõltuv, eriti sotsiaalvallas.

Konspekteeris Tanel Pedaru