08.12 Jaak Valge

Helena Nõmmik: Kokkuvõte Jaak Valge loengust

Teisipäeval, 8. detsembril käis RSR-l külas Jaak Valge ning rääkis teemal "Suur Depressioon 1929-1933 ja Suur Depressioon 2008-? Kuidas edasi?"

Üldiselt on ajaloovõrdlused alati spekulatiivset laadi. Aprillis 2008 alanud majanduskriis on aga niivõrd laialdane, et seda saabki võrrelda ainult 1929. aastal alanud Suure Depressiooniga.

Suur Depressioon 1929 – 33

1970ndatel töötasid majandusteadlased välja kriisiteooriad, et leida Suure Depressiooni peapõhjused. Monetaristid leidsid, et süüdi oli raha pakkumise langus, keinslased tõid põhjuseks kulutuste languse ning kohanematusteooria kohaselt oli tegemist Esimese maailmasõja tagajärgedega. Nimelt, kui enne Esimest maailmasõda oli Suurbritannia maailma rahanduse juhtvõim, siis pärast sõda võttis rolli üle USA. Kuid erinevalt brittidest polnud ameeriklastel aega õppida, kuidas vastutusrikka ülesandega toime tulla. Nad tegid vea pannes oma kaubaturu kinni samaaegselt vähendades oma investeeringuid – inglased polnud kunagi kahte sellist sammu korraga teinud.

New Yorgi aktsiabörsi krahh 29. aasta septembris-oktoobris tõi endaga kaasa ülemaailmseid tagajärgi. Kahes suures tööstusriigis – Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides – langes tööstustoodang 1908.-1909. aasta tasemele ning 1933. aastaks oli USA börsi tipptasemest järgi 1/6.

SKT per capita langes sel perioodil piirkonniti üsna erinevalt, näiteks Lääne-Euroopas 11%, Eestis 10%, kuid Euroopa siirderiikides lausa 30%. Suur osa ühiskonnast elas tollal toimetuleku piiril ning paljude jaoks ka 10-protsendiline langus tähendas otseselt nälga sattumist.

Selline majanduskriisi olukord võib üle kasvada sisepoliitiliseks kriisiks. Elukvaliteedi halvenemise tõttu tõusis inimeste toetus radikaalsetele liikumistele, mida ilmestab näiteks natside edu Saksamaal. Seega võib Huntingtonile viidates rääkida esimesest demokraatia kriisist.

Majandusajaloolane Kindleberger on välja toonud viis olukorda, kus Ühendriigid oleksid pidanud tegutsema erinevalt, et ülemaailmset majanduskriisi ära hoida:

1) säilitada suhteliselt vaba turg ahistatud kaupadele

2) tagada tsüklivastane või vähemalt stabiilne pikaajaline laenamine

3) suhteliselt stabiilsete vahetuskursside süsteem

4) kindlustada makroökonoomilise poliitika koordineerimine

5) kindlustada viimase võimaluse laenaja

Paraku, kuna Ühendriigid visati uude vastutusrikkasse rolli nagu kassipoeg vette, ei osanud ameeriklased selle kõigega arvestada.

Maailma majanduslik taastumine võttis aega: rahvusvaheline kaubandus saavutas kriisieelse taseme alles pärast Teist maailmasõda ning kriisieelse tootmistaseme saavutasid riigid erinevalt ajavahemikul 1932 – 1950.

Suur Depressioon 2008 - ?

Käibetõeks on kulunud ütlus, et ajalugu kipub ennast kordama ning teades ajalugu, oskame vaadata ka tulevikku. Kuid alati nii see päris pole. Ajaloolise kogemuse tähendus toimib ainult analoogilistes, lihtsates olukordades. Antud situatsioon sinna kategooriasse ei kuulu.

Tavaliselt on majanduslangused olnud seotud sõjalise või mõne muu kriisiga. Sellist asja, et rahu ajal ja üsna ootamatult maailma selline kriis tabab, on varem olnud ainult 1929. aastal.

Seda, et langus saabus ootamatult, näitab ka kaheteist suurema investeerimispanga keskmine börsikasvu prognoos 2008. aastaks, mis pidi olema 9, 5%, kuid mis langes tegelikult 38, 5%.

Majandusteadlased Barry Eichengreen ja Kevin O’Rourke võrdlevad 29. aastal alanud Suure Depressiooni kulgemist praegusega ning võrdleva ajakava kohaselt oleme hetkel 1931. aasta jaanuaris-veebruaris – täpselt selles ajas, kus tollal arvati, et kriis on suuremalt jaolt läbi. Seda, et veel 1931. aastal päris hulluks ja 1932. aastal veelgi hullemaks läks, arvasid väga vähesed.

Hetkel ütleb positiivne prognoos, et kuna Ühendriikide 2009. aasta novembri tööturaport näitas töötuse langemist pisut üle 0,2 protsendi, on reaalmajandus paranemas ning sellised ilmingud peaksid paari kuu pärast ka Lääne-Euroopasse jõudma. Eesti kätte jõuaks see laine kevadel. Eesti jaoks on tänase ja kahe maailmasõja vahelise majanduskriisi suurim erinevus selles, et 30ndatel eksisteeris riigipõhine maailm, kus iga maa vastutas enda eest ise ning motivatsioon oli seega suurem. Praegune hoiak on: ”Äkki ikka läheb üle, küll IMF vajaduse korral appi tuleb.”

Negatiivsed prognoosid jagunevad laias laastus kaheks ja ütlevad, et ees on kas deflatsioon tööpuuduse jätkuva suurenemisega või et hoopis hüperinflatsioon finantskaosega.

Põhimõtteliselt saame langusest välja siis, kui Ühendriikide majandus taastub.

Mõtteid kahest üleilmsest majanduskriisist

Demokraatia on nagu hea ilma taim, mis toimib vähemalt vaesemates riikides ainult juhul kui on hea majanduslik olukord. Seda näitab kasvõi Saksamaa kogemus kahe maailmasõja vahel. Kusjuures ka praeguse majanduskriisi juures on märgata demokraatia tagasilööke, küll teisel kujul, näiteks Lissaboni lepingu jõustumine.

Seega lubavad majanduskriisid testida poliitikaid, kuid samas ei luba prognoosida teistsuguste poliitikate tulemusi: me teame, mis tehti 1930. aastate alguses valesti ja teeme praegu täpselt vastupidi, kuid me ei tea, kas see tulemusi annab.

Suurte majanduslangustega koos süveneb elulaadi- ja ebavõrdsuskriis. Lisaks rahvusvahelistele konfliktidele tekib siseriiklikke tüliõunu.

Paraku pole senisele tarbimismudelile reaalselt toimivat alternatiivi, sest see ei läheks ühiskonna väärtushinnangutega kokku. Näiteks võiks ju välja tulla anarhistliku või rohelise alternatiiviga, kuid need ei saaks suure populaarsuse osalisteks. Tundub, et läänemaailmas domineerivate tarbimishoiakutega polegi võimalik jätkusuutlikku majandusmudelit luua.

Enne Esimest maailmasõda oli Inglismaa maailmamajanduse keskpunkt, kuid siis muutus maailmarahanduse aluseks USA dollar. Kas ka USA dollar kunagi kokku kukub? Pika aja vältel tõenäoliselt minetab oma staatuse. Kokku variseb juhul, kui toimub ootamatult halb sündmus – kui kaob üldine usaldus dollari vastu. Hetkel ei ole maailmas ühtegi seda soovivat suurvõimu.

Kõige juures tuleb siiski meeles pidada, et tegemist on kasiinomajandusega – see ei ole juhitav ega prognoositav.

Konspekteeris Helena Nõmmik

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"