05.12 Mai Aasjõe

 

05.12 pidas RSRis loengu Mai Aasjõe, kes oli 2015. aasta sügisel Mondo vabatahtlik haridusekspert Ghanas Kongo külas. Täna tegutseb Aasjõe MTÜ Mondo Maailmahariduse projektijuhina. Loengus tutvustas Aasjõe Põhja-Ghanas asuva Kongo küla haridus- ja eluolu.

MTÜ Mondo on Eesti suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon. Ghanas on Mondo tegutsenud alates 2009. aastast. Mondo väljunditeks on Ghanas ja Aafrikas laiemalt lastele põhi- ja gümnaasiumihariduse kättesaadavuse suurendamine ning lesknaiste toetamine kitsedega ja sheavõi- ning korvipunumisühistute käivitamisega. 3-kuulise programmiga lähetatakse Eestist ekspertvabatahtlikke, kes oma pikaajalisi erialaseid kogemusi rakendavad sealse keskkonna edendamiseks. 

Mai Aasjõe, hariduselt prantsuse filoloog ning ametilt õpetaja ja haridusaktivist, siirdus 2015. aastal Kongo külla õpetama prantsuse keelt. Nimelt on endine Briti Kullarannik ehk Ghana ingliskeelne, kuid ümbritsetud idast, läänest ja põhjast prantsuskeelsete naabritega: Togo, Elevandiluurannik ja Burkina Faso. Põhja-Ghanas asuva Kongo küla igapäevaelu mõjutavad  ligi 800 km eemal asuva pealinna Accra asemel rohkem just nimetatud naaberriigid. Seetõttu on prantsuse keele oskus argises asjaajamises tarvilik. Aasjõe missiooniks saigi edendada Kongo küla pedagoogide prantsuse keele oskust tasemeni, mis võimaldaks neil omakorda õpetada naaberriikide kaupmeestega suhtlevaid kohalikke,

Lääne-Aafrika "imelaps" Ghana

Ghanat on peetud algaja Aafrika-huvilise üheks esimeseks sihtkohaks. Osalt võib see tingitud olla riigi küllaltki edukast majanduslikust arengust või suurte kriisideta poliitilisest areenist, aga ka sealsetest inimestest, kes on avatud ja  külalislahked. Ghana edulugu algas 1957. aastal, mil iseseisvuti Briti koloniaalvõimu alt. Esimesest presidendist Kwame Nkrumahast sai üks silmapaistvamaid liidreid ning pan-aafrika idee eestseisjaid kogu Sahara-aluses Aafrikas. Demokraatia traditsiooni tugevust ilmestavad tänases kontekstis kõrge osalus valimistel ning veriste konfliktideta võimuvahetused. Ghanalasi endid teeb uhkeks oma rahvus üle nende tolerantne meelestatus riiki sisserännanud põgenike suhtes. Lisaks demokraatiale põhineb  Ghana imelapse staatus osalt ka majandusel. Nimelt on Ghana kullasooned kõrge väärtusega nafta, kuld ja kakaouba. Kuid vaatamata saadavale rikkusele, mis tihtipeale jääb siiski vaid kitsa valitseva seltskonna kätte, toovad need majandusharud kaasa mitmeid sotsiaalseid probleeme. Näiteks on Põhja-Ghanas levinud illegaalsed kullakaevandused, kuhu raha lähevad teenima koolieas noormehed. Lisaks katkestatud haridusteele, on kullakaevandused tervistkahjustavad. Neis piirkondades on kõrge meeste suremus, mis on tingitud peamiselt tööõnnetustest või kulla töötlemisel elavhõbedaga kokku puutumisest..

Valga-suurune Kongo küla asub perifeerses Põhja-Ghanas, mis on lõunast mahajäänum ja vaesem. Lisaks sellele mõjutab Sahara kõrbe lähedus Kongo küla põllumajandust. Kõrbetuuled toovad sinna aastas kaheks kuuks liivatormid, mille omakorda asendavad suured vihmavalangud, mis võivad vaid paari tunniga lagundada savist elamud vundamendini. Erinevusi ja raskusi lõuna ja põhja vahel võibki loetlema  jääda ning osalt just ka seetõttu Mondo otsustas töötada Põhja-Ghanas.

Mondo tegevused Kongo külas

Mondo üheks peamiseks ülesandeks on Kongo külas laste põhi- ja gümnaasiumihariduse toetamine ning koolide keskkonna ja haridustaseme tõstmine. Kuigi alg- ja põhiharidus on Ghanas tasuta, on raha siiski paljudele peredele takistuseks laste harimisel. Koolidel on karmid reeglid koolivormi ja õppevahendite suhtes ning kui neid norme ei täideta, siis koolis õpilasel käia ei võimaldata. Korralike kingade, kahe koolivormi (gümnaasiumis kolme), koolikoti ja muude vahendite soetamine on paljudele peredele üle jõu käiv. Seetõttu eraannetustel põhinev Mondo programm toetab 50 euroga aastas kohalikke kooliõpilasi, et nad saaksid muretult vaid õppimisele keskenduda.  Erinev on olukord ka gümnaasiumites, kus aastane õppemaks on 200 eurot. Gümnaasiumid on tihti internaatõppega ning kaasnevad kulud on veelgi suuremad kui eelnevates õppeastmetes. Ghana keskkoolides on tasakaal poiste ja tüdrukute vahel kaldus poiste poole. Kui internaadis on 12 majapidamist kokku, siis vaid kolmes elavad tüdrukud. Peamiselt on see tingitud noormeeste ja tütarlaste erinevatest rollidest ühiskonnas. Näiteks on erinevalt poistest tüdrukud lisaks õppetööle kohustatud ka majapidamisi ülal hoidma. Seetõttu võtab tüdrukutel keskkooli lõpetamine kaks kuni kolm aastat rohkem aega.

 Õpetaja staatus on ühiskonnas kõrge, kuid erinevalt Eestist, on õpetajad valdavalt mehed. Õpetajate elatustase ja palk on proportsionaalselt võrdeline Eesti õpetajatega (Ghanas on õpetaja palk umbes 250 eurot). Kui õpetaja jätkab magistrantuuris, jookseb ta palk edasi ka õpingute ajal. Seetõttu ei ole imekspandav, et õpetaja amet on paljudele lastele unistuseks Ghanas.

Intrigeeriv teema on naiste roll Ghana ühiskonnas. Kuigi Kongo küla on katoliiklik, siis vaatamata sellele kohtab ka seal polügaamse suhtekultuuri jäänukeid. Siiani on levinud kõnekeeles termin nagu teine naine. Naise hind on neli lehma ja kukk, mida ei pea kõike korraga ära maksma. Samas alles kuke üleandes viiakse läbi naise üleandmise riitus. Enne kuke üleandmist kuuluvad mehe ja naise ühised lapsed veel naise perele, hiljem mehe perele. Meeste varase suremuse tõttu on Ghana ühiskonnas palju lesknaisi. Kui mees ära sureb, lähevad ta naine, lapsed ja maa mehe meessugulasele. Tihti võetakse vastu maa, aga loobutakse naisest ja lastest, mistõttu on ühiskonnas suureks probleemiks majandusliku tagavarata lesknaised. Mondo on koondanud varata lesknaised ja loonud korvipunumis - ja sheavõiühistuid, mis annavad naistele majandusliku iseseisvuse ja kindlustunde.

Tähelepanekuid kultuurilistest iseärasustest

Aasjõe kogemust võib kokkuvõtlikult iseloomustada tema enda sõnadega "Mida rohkem ma käitun nagu nemad, seda rohkem ma mõistan neid ja nemad mind". Kolm kuud 2015. aasta sügisel ja kuu 2017. aasta kevadel möödusid kultuurikeskkonnaga samastudes, alates kohaliku toidu söömisest kuni seal levivate haiguste põdemiseni.

Erinevalt Aasia riikidest, kus puuviljavalik on aastaringselt mitmekesine, on Aafrikas aasta jaotatud puuviljade vahel ära. Tsüklist tsüklisse käib uue puuvilja valmimisperioodi ootamine. Loomset toitu süüakse vähe ja eriti ei osatagi taga igatseda. Kiduratest loomadest saab vaid nätsket ja maitsetud liha. Kui eelnevalt sai mainitud, et Mondo annetab Kongo küla lesknaistele kitsi, siis ei ole see sel eesmärgil, et neist saaks liha või piima, vaid et naistel materiaalset kindlustust pakkuda. Kits on rahaline tuluallikas, mille saab maha müüa siis, kui naisel või tema lastel tekib ootamatuid suuri väljaminekuid.

Raha on Aafrikas vähe, kuid seda ringleb palju. Kogukonna sees on üldlevinud mentaliteet, et rasketes oludes ei hoita raha endale eesootavateks rasketeks aegadeks, vaid jagatakse ja abistatakse koheselt üksteist. Läänes levinud uskumus, et Ghana turul tuleb hinnas kaubelda, on ekslik. Üldjuhul on kaupadel konkreetne hind, ja kui klient soovib kaubelda, siis seda vaid koguse üle. Raha ise ei ole aga takistuseks  ennast hästi tundmaks või kena välja nägemaks. Kui naisel on Ghanas keskmiselt 4 kleiti, siis meeste välimust võib tituleerida maailma üheks edevaimaks. Ghana mees kannab välja nii roosa kleidi kui ka võltsbriljantidega plätud ja päikseprillid.

Kui küsida Kongo külaelaniku käest, kas ta sooviks kunagi lahkuda Ghanast elama Euroopasse, siis vastu kõlab siiras ei. Kõik, mis teeb elu elamisväärseks ja rõõmsaks, on olemas juba nende praeguses elukeskkonnas. Neist peamine on aga tunne, et sa oled keegi ja suudad saavutada midagi palju rohkem kodus kui võõrsil.

 

Teemaga lähemalt tutvumiseks: 

  1. Doksari "Meie maailm, 9/12: Eesti küla Ghanas" (Eesti 2016) https://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/meie_maailm/saated/a3392b90-dd5b-4b7a-b013-8a8cf4e6bcd9/doksari-meie-maailm-912-eesti-kula-ghanas-eesti-2016 
  1. Doksari "5800 kilomeetrit koolini" (Eesti 2017) https://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/saated/17868322-c7d1-443d-9ab3-2284aa911fa2/5800-kilomeetrit-koolini 
  1. Mondo kodulehekülg  http://mondo.org.ee/riigid/ghana/ 
  1. Gleni kodulehekülg (noortele, kes on huvitatud vabatahtlikust teenistusest) http://www.terveilm.ee/leht/glen/

Konspekteeris Laura Toomlaid

04.09 
Endine kongressman David Minge 
The Effect of the Shifting Character of American Politics on Its International Role

11.09 
Martti Kalda
"Prostitutsiooni põhjustest ja tagajärgedest Lõuna- ja Kagu-Aasias"

25.09 
Alar Kilp
"Konservatismi ja liberalismi konstrueerimine"

16.10 
Ilmar Raag 
"Segane seis rahukaitses ja terroritõrjes"

23.10
Tarmo Jüristo
"Anarhia poliitikas"

30.10
Anvar Samost
"Kuidas saab uudisest uudis?"

06.11
Rein Lang

13.11
Daniel Schaer

27.11
Indrek Schwede

11.12
Ringo Ringvee