05.11 Ülle Madise

Kuidas kaitsta õigusriiki? 

Õiguskantsler prof Ülle Madise ettekanne Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringis
Tartus, Genialistide klubis 5. novembril 2019

Ettekande ülesehitus ja teesid: mis on õigusriigi sisu ja mõte, kes ja mis õigusriiki ohustab ning kuidas ohtudele vastu astuda (kui seda soovida)

1. Õigusriigi sisu

Õigusriik = 

  • inimväärikus
  • põhiõigused
  • õiguslik võrdsus 
  • võimude lahusus ja tasakaalustatus (kellegi kätte ei saa koonduda liialt võimu, võim jagatud) 
  • seadused kehtivad kõikidele 
  • ka parlament peab alluma PS-le ja seadustele (NB! erisus common law süsteemist!) 
  • seaduste selgus ja täidetavus 
  • õiguskindlus ja usalduse kaitse 
  • proportsionaalsus (indiviidi õigusi saab üldistes huvides piirata vaid kaalukal eesmärgil ja valides mõeldavaist piiranguist leebeima mõjusa piirangu) 
  • mehhanismid, mis tagavad õigusriigi tegelikkuses (sõltumatu kohus, sõltumatu ajakirjandus, õigusriiklust soosiv avalik arvamus) 

Eesti on sotsiaalne ja demokraatlik õigusriik. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. Kõrgeima võimu kandja on rahvas, riiki juhib Riigikogu. 

2. Õigusriigi mõte
Õigusriik pole asi iseeneses, vaid hoiab inimväärikust ning igaühe vabadust ja vastutust; kaitseb riigi sõnamurdliku ja ülekohtuse käitumise eest.

3. Õigusriiki ohustab kaks ründevektorit:
a.      Inimesed, kes tahavad ainuvõimu

  • Omaenda hüvede ja võimutunde nimel (enamik populiste)
  • Uskudes siiralt, et päästavad rahvuse (a la Poola)
  • Uskudes siiralt, et nii saab päästa maakera (nt muidu liberaal-demokraatlikult meelestatud keskkonnaaktivistid on hakanud levitama ka kõva käe juttu, et ega teisiti lihasöömist, lendamist ja rõõmsat tarbimist keelata saa)

b.  Üldrahvalik valmidus ainuvõimu aktsepteerida (pikaaegse halva valitsemise nt ilmajäetuse ignoreerimise, liialdatud poliitkorrektsuse ja arrogantsi tagajärg; tüdimus kõrvulukustavast „mürast“; inimlik väsimus sellest, mis on jne (Orwell: miks peale pikemat rahuaega tabab hävitav soov kõik maha lõhkuda?) 

4. Kuidas ainuvõimu tahtjad õigusriiki murendavad

NB! Jälgida tegusid ja erinevate sammude koosmõju
NB! Jutt, mida muudatuste seletuseks räägitakse, jätab tavaliselt muudatuse tegelikud mõjud ja eesmärgid varju, enamasti on jutt isegi vastupidine (a la „suurendame peaministri ja valitsuse rolli ning samas kasvab parlamendi roll“ – see ei ole võimalik, „võimupirukas“ on tervik)

a. võimu kontsentreerimine täitevvõimule

  • peaministri eriõigused
  • koalitsioonivalitsuse põhiseaduslike põhimõtete eiramine (nt jooksvates küsimustes hääletamisest loobumine ja seeläbi otsustusvõimu andmine kõige osavamale mängurile - kontsentreerib otsustuspädevust veelgi kitsamalt, tekitab varjatud „vorst-vorsti-vastu“ kauplemise ka jooksvates küsimustes 

b. parlamendi nõrgestamine

  • riigi eelarve kaudu juhtimise õiguse äravõtmine (praegu Eestis: enam ei esitata Riigikogule riigi kõigi kulude ja tulude eelarvet, kus on võimalik teha ümbertõstmisi)
  • ametite, inspektsioonide moodustamise, kaotamise, liitmise otsustamise äravõtmine (täpsemalt: Riigikogu pannakse võimu loovutamisega nõustuma)
  • olemuselt parlamendi või otse rahva pädevuses olevate poliitiliste otsuste (mis on õiglane, mis on Eestile hea, kuhu suunduda tulevikus) ülekandmine kohtule, mis viib samaaegselt parlamendi rolli kahanemise ja kohtu politiseerumiseni (hoiatavad näited USA Ülemkohus, KIE riikide konstitutsioonikohtud) 

c. sõltumatu kohtu ja muude kontrollmehhanismide nõrgestamine 

  • politiseerimine
  • avalikud poliitilised suunised, kohtu ründamine  

d. parlamentaarse presidendi rolli pisendamine

  • paradoksaalselt mõjub meelelahustuslik valimiskampaania eksitavalt
  • kui seotakse päevapoliitikasse, kahandatakse autoriteeti

e. ajakirjandusvabaduse piiramine / sõltumatu ajakirjanduse kahtluse alla panemine

f. üldise poliitilise kultuuri muutmine (latti langetada imelihtne, tõsta keeruline!)

  • reeglite rikkumine tugevuse märk! 
  • varasemate vigade teadlik kordamine
  • üks vale on parem kui teine vale 

g. ametnike inimest alavääristava ja halva töö ärakasutamine

  • kui ametnikud arad ega ole suunatud inimese mure lahendamisega, koguneb õigustatult vimm
  • kui ametnikud ei ole olnud sõltumatud, üksiknäidete laiendamine kõikidele

5. Kuidas päästa õigusriiki? 

a. Eesti on jätkuvalt õigusriik. Leian, et õigusriik väärib hoidmist, olgugi, et õigusega väidetakse, et tasakaalustatud, inimeste õigusi arvestav demokraatlik valitsemine ei soosi suuri kiireid reforme. Kui on „revolutsiooniline olukord“ on rahvas ka valusaid suuri reforme enamuses toetanud. Valgustatud monarh pole kahjuks päriselus võimalik, võim korrumpeerib. Kui keegi saaks oma kätte nii palju võimu, et kiiresti ühiskonda, hüvede jaotust, õigusi ja kohustusi muuta, toimuks see suure tõenäosusega kellegi isiklikes, äri- või poliitilistes, mitte üldistes huvides. 

b. Ükski riik ega ühiskond ei ole ega saagi olla nii hea, et enam paremaks minna ei saa. Kui miski on kindel, siis see, et maailm muutub kogu aeg. 

c. Kuidas kasvatada rahva nõudlust mõistlike otsuste järele? Demokraatlikus riigijuhtimises peab apollooniline ehk selgusele, loogikale ja konfliktide vähendamisele suunatud vaim suutma tasakaalustada tundepõhist, meelalahutuslikku dionüüsilist vaimustust. 

d. Riigiõiguses: teha olulist ja jätta rumalused tegemata. Ära tunda isiklikke solvumisi, huve, asendustegevust. 

e. Selge sõnum, ülemäärase protesti esile kutsuva poliitkorrektsuse ja inimeste valikute ülemäärase piiramise vältimine, vaimse vabaduse hoidmine (inimene hakkab vastu, kui püüda teda malakaga õitsvasse tulevikku ajada, ette öelda, kuidas ta tundma ja mida mõtlema peab ning milliste sõnadega rääkida tohib NB! Teisele inimesele sõna või teoga haiget tegemine on lubamatu, ent solvumise aluste kunstlik väljamõtlemine ei aita sellele tunnetusele kaasa, protestist teevad ja ütlevad inimesed teinekord asju, mida kainelt kaalutledes ei ütleks ega teeks)

f. Igaüks täitku oma elurolle võimalikult ausalt ja hästi; sh ametnik tehku oma tööd sisulises inimeste teenimise püüdes

g. Riigikogu ja valitsuse liikmed, kohtunikud ja kõik teised ametikandjad lähtugu ausalt ja siiralt oma ametivandest.  „Kõik, mis teed, teed endale!“ (seaduste turbovastuvõtmine; ebaviisakus; opositsiooni õiguste rikkumine). Õigluse üle otsustamisel: John Rawlsi teadmatuse loor!   

Püüdkem olla head inimesed, hoidkem meelerahu ja elurõõmu. 
Inimühiskonda ei tohi ala- ega ülehinnata. 

Õigusriiklus on ainus end tõestanud viis kaitsta inimväärikust, vabadust ja vastutust.

Lugemissoovitus Margus Laidre „Kaks minutit vihkamist“
https://arvamus.postimees.ee/4302209/margus-laidre-kaks-minutit-vihkamist