03.12 Madis Gross ja Ain Jõesalu

Teisipäeval, 3. detsembril 2013 käisid RSR-ile loengut pidamas Euroregio Pskov-Livonia  president Madis Gross ja Euroregio Pskov-Livonia Eesti sektsiooni tegevjuht Ain jõesalu teemal „Euroregio Pskov-Livonia“.

Taustaks

Madis Gross on Tõlliste vallavanem aastast 1996 ja viimased 12 aastat on olnud Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees. 

Ain Jõesalu töötas kuni aastani 2001 Tamsalu ja Elva gümnaasiumi direktorina, alates 2005.a. tegeleb piiriülese koostöö edendamisega.

1996 aastal moodustasid Eesti, Läti ja Vene omavalitsusjuhid Piirialade Koostöönõukogu, mille eesmärgiks oli riikide vahelise suhtluse edendamine. Kui 2003 aastal selgus, et Eesti ja Läti saavad Euroopa Liidu liikmeteks loodi ühise nõukoguga organisatsioon, mille nimeks sai Euroregio Pskov-Livonia. Organisatsiooni eesmärgiks on arendada piirialast koostööd, koordineerida, anda nõu, aidata ning vahetada omavahel infot ja kontakte läbi ühisprojektide.

Eestist kuuluvad organisatsiooni Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidud. Läti poolelt kuuluvad 12 kohalikku omavalitsust ja Venemaalt 5 rajooni ja Pihkva linn. 

Territoorium 31 222 km²

Elanike arv 571 104 (01.01.2012 seisuga)

Organisatsioonist

Ajal, mil Eesti ja Venemaa vahel polnud piiri, oli Eesti toodang Venemaal vägagi nõutud. Tekkis majanduspiir, mille abil said hõlptuluteenijad Venemaal Eesti kaubaga head sissetulekut. Pärast piiri kinni löömist kogunesid omavalitsused ja maavalitsused kokku, et elavdada piiriäärset elu. Koostöökoguks sai Euroregion.

Tegemist on mittetulundusühinguga ja samasugused organisatsioonid on ka Läti ja Venemaa poolel. Eestist kuuluvad organisatsiooni neli maakonda: Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa. Hetkel käivad läbirääkimised ka Tartu Omavalitsuste liiduga.

Presiidiumi president valitakse rotatsiooni korras kolmeks aastaks. Kord aastas toimuvad suured koosolekud, kus liikmed kogunevad. Presidendiaeg on nüüd Läti käes, kes pole seni veel leidnud väärilist kandidaati, kes ise sooviks kandideerida ja kelle kandidatuuriga oleksid kohalikud omavalitsused nõus. Üldiselt polegi kolme riigi ühist tööd väga lihtne koordineerida, sest valimised toimuvad erinevatel aegadel ja uued inimesed tulevad peale.

Praegu on toimumas piirikoostöö programm, kus hangitakse vahendeid organisatsiooni ideede ja vajaduste jaoks. See on ühisele koostööle hoogu juurde andnud. Hetkel käivad valimised ka Venemaal, kus tugiorganisatsiooni jaoks otsitakse asepresidenti ja direktorit.

Põhitegevusalad

Varasemalt kirjutati peamiselt keskkonna alaseid projekti, demokraatia arendamise projekte ja esitleti kuidas toimib avalik haldus Eestis. Ent nüüd keskendutakse rohkem kontaktide vahetamisele. Näiteks kui organisatsioonid otsivad partnereid Lätist või Venemaalt, aitab Euroregio neid leida, lisaks saada viisasid, luua kohtumisi ja kokkuleppeid.

Kolme riigi ühisprojektina toimib väikeeettevõtjate kohtumine, mida on korraldatud juba neli. Osalejaid on alati olnud palju. Hetkel käib ettevõtjatele huvi pakkuvate tegevuste juurde otsimine. Kuigi seni on olukord hea, võib ühe teema käsitlemisel tekkida huvi kadumise oht. Eesmärgiks ongi kaasata lihtsaid inimesi, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes ise ei leia kanaleid koostööpartnerite leidmisel.

Käimas on ka õpilasvahetus, mille abil on võimalik Eesti gümnaasiumi õpilastel veeta nädal Venemaal elades kohalikus peres ja praktiseerida vene keelt. Samuti on võimalus Vene õpilastel tulla Eestisse. Eesti koolides on õpilaste ja õpetajate poolne huvi Venemaa vastu üsna suur. Väikseks  probleemiks on see, et Eesti noored ei oska vene keelt, aga õnneks saavad Vene noored hakkama ka inglise keelega. Õpilasvahetuse tarbeks ei tehta fonditaotlust.

Projekti peetakse väga õnnestunuks – pered oli eestlasi ära saatmas, Eestis on nüüdseks palju koole, kes soovivad osaleda programmis, isegi näiteks Saaremaalt (kui saarlane tahab, tuleb teha!) Märkimisväärne on see, et venelased tahtsid enne Eestisse tulekut õppida eesti keelt ja haridusministeeriumist saadeti neile vajalikud õpikud.  

Hetkeseis

Pihkvas puudub hetkel tegevjuht, aga tööülesandeid täidab üks inimene oma põhitöö kõrvalt ja asi toimib.

Eelmisel aastal taastas Euroregio Association of European Border Region liikmestaatuse ja sealt saadi positiivne sõnum, et ollakse õigel teel.

Kõige kõrgem nõukogu koguneb kord aastas, igast riigist 7 esindajat. See aasta pidid see olema Eestis, aga kuna Venel puudub president, siis polnud mõtet seda teha ja lükati edasi jaanuarisse-veebruarisse.

Detsembris lähevad Ain Jõesalu ja Madis Gross Läti tegevjuhiga Pihkvasse uue presidendiga kohtuma. Loodetavasti saab asjad ajada nii, et uuel aastal saab tegevusega taas alustada.

Projekte, eelkõige just väikeprojekte, on tutvustatud erinevates kohtades. Väikeprojektid toimivad Euroopas väga hästi, aastas hallatakse neid umbes 500-700. Nende mõju on tohutult suur ja seda on üritatud ka Eesti piiril rakendada. Hetkel on programmide koostöö pooleli, seda on ka teistes organisatsioonides toetatud, seega on lootust, et hakkab tööle. Organisatsioon suhtub sellesse ettevaatlikult ja optimistlikult – vähemalt neid kuulatakse sellel teemal.

Küsimused Madis Grossile:

Kui presidenti valitakse rotatsiooni põhimõttel iga kolme aasta tagant, kas siis võimul oleva presidendi rahvus kallutab kuidagi koostööd? - Ei kalluta kuidagi. Pigem ootame presidentidelt rohkem seda, et otsitakse sidemeid ja väljendeid Euroopa poole.

Kuidas toimub liikmete vaheline suhtlus? - Suhtlus toimub kokkusaamistel. Toimuvad sissejuhatavad viisakusavaldused ja tutvustused. On olemas seminariosa, kus räägitakse mis on juhtunud ettevõtete vahel ja milline on olukord piiril. Inimesed räägivad omavahel enda huvidest. Tagasisidet ei ole, aga üldiselt kiidavad kõik selliseid kokkusaamisi. Seda näitab fakt, et viimastel kordadel on saal täis olnud.

Milline on olnud Venemaa suhtumine projekti vältel? Kas seda saab lugeda ühe näitena, et Eesti ja Venemaa suudavad üheskoos edukalt koostööd teha? -        See on olnud hea näide sellest, et Eesti ja Venemaa saavad edukalt koostööd teha. Mõnikord on siiski keeruline, näiteks pronkssõduri ajal oli pikk paus. Vahel on tunda Venemaa poliitika mõju – käsud tulevad organisatsioonile kusagilt kõrgemalt. Tegevus on olnud lainetena, mis tähendab, et mõnikord peetakse lätlasi eestlastest paremateks sõpradeks. Näiteks demokraatia projekti ajal pidid eestlased hoolikalt jälgima oma sõnu. Tänasel päeval toimub suhtlus viisakalt, meiega suheldes proovivad venelased leida lahendusi. Koostöö on selge ja sõbralik.

Kuidas on piirilepingu sõlmimine mõjutanud koostööd? - Koostööd eriti ei mõjuta. Meie käest küsitakse nõu, et mil moel see kõik on korraldatud. Koostöö peab toimima. Ain Jõesalu lisab, et kuna vene poolega toimub suhtlus tihedalt ja juba pikaajaliselt, siis nendega mingeid probleeme ei ole tulemas. Kui peaks midagi tekkima, siis ainult ülevalt. Läti ja Eesti hoiavad teatud hetkedel rohkem kokku. Haldusreformi ajal olid kõik närvilised ja osad liikmed kadusid ära. Ent hetkel pole probleeme – kõik kolm osapoolt sammuvad ühte jalga.

Miks on loodud organisatsioon just kolme riigi vahelisele suhtlusele? - See on koostööformaat. Keskendume just Eesti, Läti ja Venemaa piirialade ühisele koostööle. Ettevõtluse tasandil on ettevõtjatel Venemaa vastu suur huvi, sest seal on palju võimalusi. Venemaal on hakatud regionaalpoliitikat ajama. Näiteks ütleb Putin, et igas oblasti keskuses peab olema tööstusala; või et teatud makse ei pea teatud piirkondades võtma. See on nende viis ettevõtluse käima ajamiseks. Selle abil on läinud Venemaale ettevõtjaid üle maailma.

Mil määral ollakse teadlikud organisatsiooni mõjust? - Venemaa annab infot vaid pinnapealselt, reaalselt antakse teada vähe. Meie tegevus ongi piiratud – toome osapooled vaid kokku ja sügavalt nende omavahelisse tegevusse ei saagi minna.

Küsimused Ain Jõesalule:

Milline on Euroopa Liidu roll? - Väited, et Euroopa Liit ei tee midagi, on katteta. Allhanked on keelatud, see tähendab, et kui saad projekti rahad ja annad need edasi, aga nende puhul pole tegu sellega. Euroopa Liit aktsepteerib väikeprojekte. Paljud asjad on kinni seal üleval, sest suuri on lihtsam hallata. Kedagi ei huvita sellised väikeprojektid, aga meie oleme valmis ja saame aidata.  Aasta tagasi toimus Brüsselis piiriäärsete projektide koostöö arendamise arutlus. BENi [BEN - varasem projekt] aruannet vaadates jäi mulje, et enamik edulugusid kuuluvad Euroopa Liidu sisepiiridesse. Euroopa Liidu välispiiridel on see problemaatiline, eelkõige venemaaga. Ei saa teha ühisprojekti kui pole ühisrahandust. Oleme erandlikus olukorras. Isegi Poolas ja Ukrainas on elu hoopis teistsugune. Meil toimub kõik praktilise elu tasandil. Meie kogu võrgustik, mis kirjas on, toimub ka reaalselt ja see on suudetud käima panna ja toimima jätta. Hoopis teine tase on riiklik ja administratiivne tasand.

Kuidas toimib ühisrahastamine? Kas iga riigi poolt on rahastus võrdne? - Rahastus pole võrdne iga riigi poolt. Vastab Madis Gross: Tuleb ise käia oblasti juhtkonnas ära, sest seal on raha, mida jagada. Väiksemad asjad saab rajoonitasandil ära ajada, aga omavalitsustes pole vabu vahendeid, mida kasutada. Midagi tõsist ette võttes saab ka ise koha peal rajoonis käies, aga see on keeruline.

Kuidas mõjutav territooriumide erinevus? - Võrgustiku hoidmine on Venemaal ja Lätis lihtsam. Neil käsk lihtsalt täidetakse, meil hakkab peale käsku kooskõlastamine. Samuti on probleemiks viisad. Lätis-Venemaa viisad on tasuta, Eesti-Venemaa viisad on 56€. Tasuta viisad saavad need, kellel on olemas ühine koostööleping.

Kas piirileping luuaks selleks, et tekiks viisavabadus? - Ilma piirilepinguta viisavabadust ei tule. Meie jaoks oleks lahendus viisavaba tsoon. Läti ja Venemaa vahel on see olemas, aga selle eelduseks on piir. Meil seda pole.

Miks ei kuulu Ida-Virumaa organisatsiooni tegevuspiirkonda? - Ida-Virumaa on puutumata jäänud, sest projekt hõlmab vaid Liivimaad.

Konspekteeris Mariliis Peterson