03.12 Ahto Lobjakas

NATO peakohtumine

  • “Asjad ei lähe paremaks”
  • Emmanuel Macron: “NATO on ajusurnud”
  • Trump pole nõus, “gängsterijutt”
  • Stoltenberg: NATO väiksemad liikmed hakaku rohkem maksma
  • Baltimaade kaitseplaan vs retooriline kaitsmine  Baltimaade kaitseplaan rohkem sümboolne, et rahustada Poolat ja Baltimaid
  • Macron: “Prantsusmaa täidab artikli 5 kohustust nagu ei keegi teine”
  • Türgi on sellele käe ette pannud, Türgi-USA vastasseis
  • Maksiim “Julgeolek on jagamatu” korrutati 90ndate alguses: “kuni Balti riigid pole NATOs, pole Euroopa julgeolek tagatud”
  • Türgi analüütik: NATO probleem on selles, et ohu tajumine on täiesti diversifitseerunud/lahknenud, erinevalt külma sõja ajast igal liikmesriigil omad ohud
  • Prantsusmaa: Venemaa pole NATOle oht
  • “NATOle pole antud õigust määratleda kedagi kui vaenlast” - selle määratluse andmine peab jääma rahvusriikidele

Saksamaa on huvitatud Venemaaga leppele jõudmisest, muidu on nad haavatavad. Läänes on suhtumine Venemaasse hoopis teistsugune. Soome: ainsa Venemaa naabrina viimase 100 aasta jooksul saavutanud suhte väiksuse baasilt, milles neid võetakse tõsiselt. Prantsusmaal on plaan NATO jaoks kontsentreeruda Aafrikasse, Türgil Süüriasse, Eestil Venemaa vastu. 30 aastat tagasi oli NATO sarnases seisus: “Halvasti varjatud lootus, et Venemaale õnnestub vesi peale tõmmata.” 2001 rünnak pani pitseri NATO tulevikule artikkel 5 rakendumine. NATO kriisid on olnud umbes 10-aastaste vahedega, lahendamiseni jõutakse 10 aastat hiljem.

Mis on muutunud?

NATO, millega liitusime 2004 vs NATO praegu

  • Taavi Rõivas “Narva iga cm2 on sama kaitstud, kui NYC iga cm2”
  • USA rõhutab iga otsuse puhul ilma valehäbita, et need peavad teenima USA ja valijate huve
  • Eesti näeb Venemaad endiselt läbi külma sõja aegse prisma
  • tankisõda ja maa okupeerimine - antikvaarne, ei kardeta, Venemaa ei teeks seda
  • Venemaa tahab mõjutada naabreid, alasid, mis on ajalooliselt tema mõju all olnud → lõdvendada enda naabrite suhteid omavahel. Venemaa pole vallutanud ühtki riiki, vaid on enda huvisfääris riigid sandistanud: ajanud olemasolevad konfliktid kuumadeks, riigi destabiliseerinud. “Kui Venemaa tahaks territooriumi, oleks see lihtsamast lihtsam.” Kui Venemaa okupeeriks riigi, siis Venemaa läheks põhja, sest Saksamaa ja EU tühistaks kaubandussuhted, see poleks võimuloleva kliki, nende äride huvides. Gaasi kinnipanemine poleks maailma lõpp, sest 90-päevane tagavaru igal EU riigil
  • divide et impera
  • Elame trumpilikus maailmas, aina enam otsustatakse näost-näkku kohtumistega
  • Pole ideoloogiat, mille nimel võtta, erinevalt NSVList
  • Eesmärk panna naaberriigid enda klanni kasuks töötama
  • Diplomaatia näeb välja nagu 19. sajand, selle vahega, et tollal oli tegemist korra- ja seaduseloomega, täna toimuv on vastupidine: reegleid pannakse kõrvale, rahvusvahelist korda lammutatakse

Mis hakkab juhtuma?

  • Tulevane konflikt ei saa/saaks olema maailmasõjakujuline
  • 19. sajandi late-comerid, nagu Saksamaa ja Jaapan leidsid, et neil on õigus endale ka impeerium nõuda → maailmasõda
  • I MS ja II MS oli üks sõda põhjuslikult temaatikalt
  • Tuumarelvad muudavad mängu: kui riigil see on, on see riik ründamatu
  • Dellist asja, nagu 19. sajandi sõjad ja maailmasõjad enam juhtuda ei saa, sest see tähendaks iga osaleva riigi jaoks MAD’d

Kuhu kõik osutab?

  • Uusi suurriikide liite ei tule
  • Riikidel pole muud teha, kui enda piiride ümber toimuvat mõjutada
  • USA ja Trump näevad Euroopat endast sõltuvatena
  • Venemaa ja Hiina naabrid peavad enim kartma uut sõjakuse tõusu
  • Kuuba kriisi taoline olukord niipea enam ei kordu, risk liiga suur
  • Globaalsete ideoloogiate aeg on läbi
  • 20. sajandi alguses suurriikide plaan kattis kogu maakera
  • Globaalsus on muutunud praktiliseks
  • Jüri Lepp ja idealism 90ndate lõpus - 2000ndate algul: Kansase farmerid saadaksid oma pojad Eesti eest surema
  • Solidaarsus on kadunud, sest Trump jt suured naeravad selle üle

Mis oleks, kui Eestil oleks tuumapomm?

  • Soomel tuumapommide asemel lennukid, millelt saab lasta tohutuid purustusi tekitavaid rakette, probleem selles, et Eestil lennukeid pole
  • Šveits: 50ndatel oli mõte hankida tuumarelv, loobuti, sest Šveits ei saanud tagada tuumarelva hankimist jne sõltumatuna
  • Agressiooni korral oleks taandutud “mägikindlusse”, heitnud pommi iseenda territooriumile, kus on vaenlane, ka totaalse sõja korral poleks heidetud pommi Saksamaa / Prantsusmaa / Itaalia territooriumile
  • Mis kasu oleks Eestil tuumapommi heitmisest V territooriumile? Eestist ei jääks pärast seda midagi järele.“Ei usaldaks ükskõik millist Eesti juhti sellise otsuse tegemisel.”
  • Eesti on noor riik, Šveits on kaua olemas olnud ja stabiliseerunud
  • Eestil on valik lasta end kohe vallutada inimkaotustega või heita pomm ja loota, et midagi alles jääb
  • Kui Venemaa saab teada, et Eestil on tuumarelv, siis kaua pidu pole, Venemaa peab selle kätte saama või hävitama
  • “NATO väga kaua ei kesta”

Asjad, mida silmas pidada

  • Eesti peab minimieerima enda haavatavust
  • Investeeringud Narva ja Narva ümbruskonda → kohalik venekeelne elanikkond tahaks Eestit kaitsta rünnaku korral
  • Tuleb ettenägelikult vait olla
  • Reageerida igale Macroni/Erdogani jne väljaütlemisele pole mõtet
  • Kui Corbyn saaks võimule, peaks hakkama läbi rääkima, et 800 UK sõdurit Eestisse jääks
  • Kui roheline kantsler Saksamaal võimule tuleb: põlevkivitööstus kinni panna?
  • “20. sajandi kogemust ma üldse ei usaldaks.”
  • Eesti kaitseministeerium näeb NATOt nii, nagu oleks 20. sajand
  • Idee sellest, et NATO on väärtuspõhine liit, on ajast-arust ja iganenud
  • Eesti ühiskond sooritaks vaimse enesetapu, kui Tallinna vanalinn ja teised maamärgid ära pühitaks
  • Taani näitel taastuvenergia tootmine kasumlik, hea eeskuju Eestile

Soovitus: võtta eesmärgiks saavutada Soomega võrreldav suhe Venemaaga, võtab umbes 50 aastat, mis pole argument, et sellega mitte alustada. Tänane Soome teleoloogiliselt tuletatav sellest, milline oli Soome 19. sajandi lõpus: olla võimalikult sõltumatu ja saada hakkama Venemaa naabrina.