02.11 Ivari Padar

Mark Gortfelder: Kokkuvõte Ivari Padari loengust

Teisipäeval, 2. novembril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar, kes rääkis teemal "Minu esimesed triibulised ehk aasta europarlamendis".

Ivari Padaril esimene aasta Euroopa parlamendis täitunud ja jagas ta siis oma muljeid. On 20 parlamendi komisjoni, aga saadikuid Eestist vaid 6, seega on oluline jaotus. Padar on rahandus-majanduskomisjonis, teadus-energeetikakomisjonis ja põllumajanduskomisjonis.

Parlamendis on ka fraktsioonid. Suurim on Rahvapartei, kuhu kuulub Tunne Kelam, järgneb Sotsialistide ja Demokraatide Liit, kuhu kuulub Padar. Lisaks veel Liberaalid, kuhu kuuluvad Siiri Oviir, Kristina Ojuland ja Vilja Savisaar-Toomast. Roheliste fraktsiooni kuulub Indrek Tarand. Väiksemad fraktsioonid on veel kommunistidel ja euroskeptikutel.

Kõige aktuaalsem on kindlasti praegusel ajal rahandus-majanduskomisjon. Lepiti kokku 3 uue järelvalvega tegeleva ametkonna loomine, mis jälgivad liikmesriikide tegutsemist selles vallas. Eesti paistab silma üldiselt finantskorrektsusega , seda aga suure tööpuuduse hinnaga. Uus teema on tõstatatud Angela Merkeli poolt, kes tahab finantsnõudeid ka Lissaboni lepingusse lisada. Põhjaeurooplased on nõus, lõunaeurooplased üldiselt vastu ja seda peab hakkama nüüd ka parlamendis arutama taas.

Euroopa Liidu eelarvekavad võetakse vastu 7-aastaste tsüklitena. Praegune lõpeb 2013. aastal ning plaan näeb ette 2011. aastaks eelarve 5.5 % kasvu, mis on vastumeelne Suurbritanniale, kes ise just võttis vastu eelarve, mis kulutusi tunduvalt koomale tõmbab. Eesti panustab aastas eelarvesse 2,5 miljardit ja võtab see aasta välja 14 miljardit ning järgmisel aastal 17 miljardit. Eelarve ümber käib suur lehmakauplemine - kõik üritavad endale võimalikult head tükki saada. Juba mõeldakse järgmise eelarvekava vastuvõtmise peale. Majandusolukord on aga muutunud, sest toimub pidev uute ekspordiriikide tõus ning Euroopa tulevikku nähakse pigem teadmistepõhises majanduses.

Teine suur teema on multikultuursus ja sellega kaasnevad probleemid. Angela Merkel väitis, et "multi-kulti" on Saksamaal läbi kukkunud. Rahvusparlamentidesse on saanud mitmed paremäärmuslased, kelle kogu programm peamiselt immigrantidevastasuses seisnebki. 12-l riigil 27-st on taolised rühmitused parlamendis. Padar märgib, et Europarlamendis taolist retoorikat ei kohta ja teema ei ole aktuaalne. Kui näiteks mingites küsimustes ka on näha riikide vastuolusid ja tunda ka Põhja-Lõuna vastuolu, siis pigem majandusküsimustes.

Koos Sofi Oksaneni romaani "Puhastus" levikuga on tõusnud ka huvi Eesti ajaloo vastu. Padarilt on küsitud (ka Põhjamaade saadikute poolt), et kas seal toimunud sündmused olid tõesti nii.

Parlament on enamus ajast Brüsselis, kuid üks nädal kuus peetakse istungeid Strasbourgis. On käivitatud kodanikealgatus selle suure raiskamise ära lõpetamiseks. Ka Padar toetab seda ise, märkides et tegu on tõesti üsna suure kulutusega. Kuid loomulikult on Prantsusmaa vastu selle tulusa äri lõpetamisele. Alusleping sätestab aga, et Europarlament peab Strasbourgis ka käima.

Põllumajandus moodustab liidu eelarvest praeg umbes 42 %. Majanduskriisi tulemusena on olnud väga rasked ajad - näiteks piimale maksti siiani peale. On kujunenud välja olukord, kus vanadel liikmesmaadel on jätkuvalt suured põllumajandustoetused ja uutel väikesed. Seoses Venemaad tabanud kuumalaine ja saagi ikaldumisega on hinnad taas tõusnud.

Padar on kursis ka Eesti asjadega. Ta on endiselt SDE volikogu esimees ning Brüsselis on ta 4 päeva, siis 3 jälle kodus. Eestis olles käib pidamas loenguid, eesmärgiga ELi tutvustada.

Konspekteeris Mark Gortfelder

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"