02.10 Mart Järvik

Mart Veliste: Kokkuvõte Mart Järviku loengust

Teisipäeval, 2. oktoobril käis Rahvusvaheliste Suhete Ringis loengut pidamas Raplamaa omavalitsuste Liidu esimees ja Eesti Linnade Liidu aseesimees Mart Järvik, kes rääkis teemal "Eesti üleriigiliste- ja maakondlike omavalitsusliitude tegevus rahvusvaheliste suhete arendamisel"

Koostöö KOV tasandil

Järvakandil on kõik linna tunnused, ainult rahvaarv on kuskil 1500 elanikku. Selle tingis vene keskkooli sulgemine Eesti Vabariigi tekkimisel. Volga sakslased, soomlased lahkusid. Valda hoiab üleval tööstus. Kuni 95 aastani oli selleks aknaklaasi tehas, mis lasti pankrotti inglaste poolt. Hetkel on enim töödandvaks pudelitehas Järvakandi Klaas. Järvakandil on pikaajaline suhtlus Läti Lubanaga. Peamiselt kultuurikoostöö: tantsugrupid, laulupeod. Teiseks on suhted loodud Soome vallaga (juavald?). Sõprussidemed seal tekkisid perede tasemel. Ennekõike läbi Järvakandi ingerisoomlaste ja kirikukoguduste. Ametlik sõprusside sõlmiti enne krooni tulekut. Alguses oli koostöö vaid kirikute tasandil. Soomlastelt tuli tuletõrje tehnika abi jms. Hetkel on ka kultuurisidemed, koostööprojektid (näiteks IT vallas), vaatamisväärsused./P>

Raplamaa ja KOV Liit

Alguses abiprogrammid Rootsist. Klastrite süsteemi ülevõtmine. Firmad ei konkureeri vaid teevad operatiivset koostööd. Näiteks puidufirmad asusid turgu jagama (suured tellimused jaotati mitme firma vahel jms). Kõige edukamalt on toiminud Hiiumaal plastifirmadega.

Linnadeliit

See aasta möödus 10 aastat Eesti Linnade Liidu suhetest Hiinaga. Euroopa liidu tasemel ja riikide liitude tasemel. Läbi EL regioonide komitee, kongressi, nõukogu jne. Täpsemalt saab lugeda koduleheküljelt. Põhisuunad, millel tehakse tõsist koostööd ja kus tuleb aktiivselt kaasa lüüa. Tänu sellele teame palju, mis ees ootab. Hetkel on aktuaalne arutelu põllumeeste toetuste osas. Valitsuse poolt läbi EL komisjoni. Linnadeliidul on erimeelsusi valitsusega. 2009. aastal muudeti üleöö rahastust st tehti kärpeid. Pärast rahastus skeemi muutmist on saabunud virelemisetase. Keskvõimu ja Tallinna vastuolud teevad liiga ka kõikidele teistele linnadele. Partei poliitika on tugevalt mängus. Eestis läheb kütuseaktsiisist 75% teedele, mis jaguneb 85% riigile ja 15% omavalitsustele. See kehtis 2009. aastani, pärast seda läks KOV vaid 3,9 %. Sel aastal tõsteti see küll taas 10% peale, kuid tegemist oli ministrite vahelise suhtluse apsakaga (Parts ja Ligi). Euroopa KOV hartat ei suuda hetkel Eesti täita.

Põhisuhtlus on esiteks Soome linnadeliidu Kuntaliitoga. See koostöö on tihe ka Brüsselis olles. Kuntaliito rendib Brüsselis ka Eesti Linnade Liidule pindu. Läti ja Leeduga on palju ühiseid töögruppe. Gruusiat abistatakse KOVide ülesehitamisel. „Kui KOV süsteem on tugev, siis ka riik on tugev“. Hetkel Laari nõunik on selle suhtluse peamine vahendaja.

Eesti Omavalitsus Liitude Ühendus

Eesti omavalitsuste suurus on elanike arvult ja pindalalt suhteliselt suur. Tðehhis on pindalalt 8x suurem ja elanikelt 10x suurem. Neil on omavalitsusi 6234. Siiski ei mõista nad miks oleks vaja seda arvu vähendada. Toimub neil see kolmel tasandil: üle ühe miljoni elanikega ringkonnad (5tk), 500 – 1 mlj. elanikega piirkonnad ja alla 500 elanikuga piirikonnad. Kõige väiksemad on mägikülades 20-30 elanikuga. Tðehhide seisukoht on, et kui seal KOV kaoks, siis ka elu piirkonnast kaoks. Eri tasanditel on erinevad kohustused. Ka Hiinal on erineva suurusega omavalitsused, millest suurimad on 14 miljonit ja väiksemad 200 inimest. Organisatsioonide tasandil on oluline Läänemere piirkond. Keskkond, tööstus, energeetika. Euroopa vahendid.

Hiinast

Konverents koostöö ja sõpruse nimel. Kutsutud oli 32 riiki. Tähistati viiekümnendat juubelit. Eestist käis kolm inimest. Eesti riigil ei ole suhteid Hiinaga, kuid omavalitsuste tasemel küll. Konverents toimus linnas Tianjin. 150km kiirteed Pekingist. Teel on kuus rida ja kaks korrust – märk riigi arengust. Tianjin on hetkel üks kiiremini arenevaid linnu. Elab üle 11,1 miljoni inimese. Valmimas on just 800 000 elamupiirkond. Seda kõigest pooleteise aastaga. Sinna juurde kuulub ka kogu infrastruktuur, haljastus jms. Linn neelab ümberkaudseid talupoegi. Käimas on ka maareform. Kohalikud ise ütlevad, et kommunismile pöörati selg 3 aastat tagasi. Korda ja ilu näeb igal pool. Hiljuti katsetati rongi mille kiiruseks on 680km/h. Muidu sõidavad 380 ja 480km/h. Võrdluseks sõidaks Rail Baltic 120 km/h. 2030 aasta Eesti plaanidesse on siiski märgitud eesmärgiks 220km/h. Eelmise aasta sügise seisuga omas Hiina 99% Aafrika suurtööstusest, 64% USA suurtööstusest ja 36% Euroopa omast.

Ambitsioonid on suured – 4 aasta pärast tahetakse ka 80% Euroopa suurtööstusest omada. Hiinas on ka kaval seadus, kus kasumit välja võttes tuleb sama summa maksta ka Hiina riigile. Teistkordselt väljavõtmisel peab riigile maksma suisa topelt. Tianjinis on ka suurim kaubasadam – 14km lahesoppi. Randa ehitati torude ja surverõhuga sisemaalt liiva transportides. Hiina oli valmis investeerima ka Muuga sadama arendusse. Tallinn oli nõus, aga riik vastu. Nüüd teeb Hiina selle investeeringu Lätti, Ventspilsi.

Konspekteeris Mart Veliste

12.09 
David Vseviov
"Kuidas mõtestada minevikku?"