01.11 Kristiina Ojuland

Evelin Prunt: Kokkuvõte Kristiina Ojulandi loengust

Teisipäeval, 1. novembril 2011 käis Rahvusvaheliste Suhete Ringile loengut pidamas Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland, kes rääkis teemal „Valimised Venemaal. Kas päike tõuseb ka homme idast?“

Kristiina Ojuland kuulub Europarlamendis ALDE fraktsiooni, kus tema peamised ülesanded seonduvad eelkõige Venemaaga, mis on Euroopa Liidu strateegiliseks partneriks. Suhted Venemaaga on seega äärmiselt olulised. Kahjuks elab viimane suures osas täiesti teistsuguste väärtuste järgi. Usalduse puudumise tõttu on keeruline koos eelkõige julgeoleku- ja majanduspoliitilisi eesmärke täide viia.

Valimiste lähenedes initsieeriti eelmisel novembril mitteformaalne Venemaa parlamendi- ja presidendivalimisi jälgiv monitoorimisgrupp, mis tellis erapooletu ekspertarvamuse demokraatlike protsesside arengust Nõukogude Liidu lagunemisest alates. Antud töögrupi raportist ilmneb, et Venemaa valitsus pole lihtsalt lasknud üheksal erakonnal valmistele registreeruda. Kaks eelnevaist on pöördunud Euroopa Kohtu poole – üks saanud ka soovitud otsuse, teine on veel lahendita. Opositsioonierakond, mis on lubatud valimistel kandideerima, omab hetkeseisuga vaid 1,7 % toetajahääli. Ei saada aru, miks erakond üldse kandideerib, andes valitsusele võimaluse tõendada demokraatia – seega vastasseisu ja valikute – olemasolu. Eriti, kui üldisemalt levinud 5 % asemel, on Venemaal valimiskünniseks 7 %.

Kristiina Ojuland tõi välja veel murepunkte seoses 4. detsembril toimuvate valimistega. Nimelt seatakse kahtluse alla tulevase valitsuse legitiimsus, kuna läbiviidud küsitluse alusel mõtleb vaid 30 % valijaskonnast reaalselt valima minna. Niivõrd madala osaluse põhjuseks võib oletada just vasakpoolsete erakondade puudust. Lisaks langeb pidevalt ka Ühtse Venemaa toetus ning kusagilt pole loota uue, noore liidri ja erakonna tõusu, kuna kõik vähegi võimekad, muutmaks sealset süsteemi, lahkuvad. Milleni see kõik viib?

Küsimuse alla seati keskklassi poolt algatatava mässu tõenäosus. Lektor usub, et vastus peitub majanduses, kuna need, kes on eluga rahul, tavaliselt ei nurise. Venemaa gaasivarudega, mille pealt eelarvet täidetakse, on aga kurb seis. Neil puudub raha, mida investeerida gaasi kättesaamiseks hiljem kaugematelt aladelt, kui olemasolev lõppeb. Seega ei usu Kristiina Ojuland, et mäss lähiaastate küsimus on. Samas ei välista ta tõenäosust, et rahval saab ühel hetkel lihtsalt küllalt sealse ühiskonna toimimise süsteemist.

Konspekteeris Evelin Prunt

04.09 
Endine kongressman David Minge 
The Effect of the Shifting Character of American Politics on Its International Role

11.09 
Martti Kalda
"Prostitutsiooni põhjustest ja tagajärgedest Lõuna- ja Kagu-Aasias"

25.09 
Alar Kilp
"Konservatismi ja liberalismi konstrueerimine"

16.10 
Ilmar Raag 
"Segane seis rahukaitses ja terroritõrjes"

23.10
Tarmo Jüristo
"Anarhia poliitikas"

30.10
Anvar Samost
"Kuidas saab uudisest uudis?"

06.11
Rein Lang
"Euroopa õiguslikud probleemid"

13.11
Daniel Schaer
"Diplomaatiast Liibanonist Rwandani"

20.11
Mihkel Märtens
"Saudi Araabia: "ettur või lipp?"

27.11
Indrek Schwede
"Diktatuurid ja jalgpall" 

04.12
Taavi Toom
"Suhted Brexiti-järgses Euroopas"

11.12 
RSR väitleb
"Rahvusriigi kontseptsioon on iganenud?"